Praktikahoone valmimisega jõuti uude ajastusse

Möödunud reedel toimus Põltsamaa ametikoolis pikisilmi oodatud sündmus. Veidi enam kui aasta kestnud lammutus- ja ehitustööde järel võis kooli vana praktikahoone asemele kerkinud uues umbes 3,35 miljonit eurot maksma läinud hoones, mille tarvis saadi suurem osa rahast Euroopa Liidult, pidulikult linti lõigata.

Ametikooli direktor Andrus Kompus lausus, et 2009. aastal esitas Põltsamaa ametikool haridus- ja teadusministeeriumile oma nägemuse koolile uue praktikahoone ehitamiseks. Koolijuht tuletas pidulikust sündmusest osa saama tulnuile meelde, et kõigest aasta ja kaks kuud tagasi asus praeguse uue hoone koha peal neli erinevat praktikakorpust, mis olid sinna ehitatud eelmise sajandi 70. ja 80. aastatel. 2012. aasta 25. oktoobril allkirjastati ehitusleping riigihanke võitnud firmaga Rand&Tuulberg. Veel sama, 2012. aasta lõpus alustati vanade praktikahoonete lammutamisega.

Umbes aasta ja kahe kuuga kerkis vanade hoonete asemele uus ja veel eelmise, 2013. aasta lõpus andis ehitusfirma selle ametikoolile üle. Andrus Kompus ütles, et paljugi vajab veel uues hoones paigaldamist, häälestamist ja sisseelamist, kuid esimesed koolitunnid on seal juba toimunud. 

Piisavalt valgust ja avarust

Kooli direktor tõdes, et hoone valmimine tähendab kooli praktikabaasiga uude ajastusse jõudmist. Ruumis, kus avamistseremoonia aset leidis, on piisavalt avarust ning valgust  – nagu kogu hoones. Kompus märkis, et ehk oligi hea, et kõiki ruume polnud võimalik kohe täielikult sisustada, sest igapäevase tegevuse käigus saadakse targemaks ning osatakse teha paremaid investeeringuid. Koolijuht avaldas lootust, et uus praktikahoone tõstab kooli mainet ja muudab selle ka õpilaste hulgas populaarsemaks.

Samuti loodab ametikooli direktor, et kooli tuleb aja jooksul juurde uusi, aja nõuetele vastavaid erialasid. 

Ehitusleping allkirjastati inimlikel kaalutlustel

Firma Rand & Tuulberg juhatuse liige Janno Meriloo lausus, et firma enam kui 20-aastase tegutsemisaja vältel on ehitajad saanud oma oskused lisaks Eestile proovile panna Venemaal, Ukrainas, Leedus, Lätis, Soomes ja Rootsis. Põltsamaa linna lähedal Väike-Kamaris  oli neil aga äsja esmakordselt võimalik midagi ehitada.  

Kui unistus praktikahoone rajamisest hakkas idanema 2009. aastal, siis ehitajate jaoks olulise tähise ehk riigihanke väljakuulutamiseni jõuti 2012. aasta veebruaris. Paraku ei läinud kõik nii libedalt, nagu loodeti, ja hoone ehitamiseks ette valmistamine hakkas venima. Arutelude käigus selgus, et vaatamata firma Rand & Tuulberg pakutud soodsamaile hinnale ületas see summa ehitusele planeeritud eelarvelised võimalused. Seetõttu ei jõutud konkursil välja valitud ehitajaga kuidagi ehituslepingu allkirjastamiseni.

Ehitusfirma juht tõdes, et see on nende firma jaoks esmakordne juhus, kus nad ei jõudnud ehituslepinguni mitte niivõrd majanduslikel kui pigem inimlikel kaalutlustel. Pärast lepingu allkirjastamist suunas firma Rand & Tuulberg kohapeale oma paremad ehitusjuhid, kelle käe all tehti töö kvaliteetselt ja tähtaegselt. Janno Meriloo tõdes, et kui selline hoone oleks ehitatud Tallinna või Tartusse, siis oleks see olnud lihtsalt üks paljude taoliste seas ja seda poleks õieti tähelegi pandud. Väike-Kamaris võib selle hoone valmimist vaadelda kui erakordset sündmust ja omamoodi imet, sest lisaks hariduspoliitilisele mõõtmele on uuel praktikakorpuse hoonel olemas ka regionaal-poliitiline ja sotsiaalpoliitiline mõõde, sest see asub  suurematest keskustest eemal.

Janno Meriloo avaldas lootust, et kõik võtmed on nüüdsest koolipere kasutuses, küll aga andis ta Põltsamaa ametikooli direktorile üle suure sümboolse võtme, mis peaks meenutama kogu selle hoone valmimise lugu. Ta kinnitas, et firma Rand & Tuulberg osaleb ka järgmistel Põltsamaa ametikooli hoonete rajamiseks ja kordategemiseks korraldatavatel konkurssidel, sest neil kujunes kooli juhtkonnaga suurepärane koostöö.  

Ametikool kui Põltsamaa piirkonna tunnusmärk

Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson lubas, et käesoleval aastal pikendatakse kergteed ametikoolist Kamari paisjärveni, mis loob paremad võimalused vaba aja veetmiseks ka ametikooli rahvale. Tõnson kinkis ametikooli direktorile vasara, lausudes, et üks õige ametikoolis õppiv noormees peaks oskama seda tööriista õigesti kasutada. Vallavanem avaldas ka lootust, et see vasar võiks olla sümboolne tööriist, mis aitab vanu hooneid lammutada ja uusi juurde ehitada.

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lubas, et kui Põltsamaa vald pikendab kergteed ametikoolist Kamari paisjärveni, siis Põltsamaa linn omalt poolt püüab korda teha linnast ametikoolini viivad teed. Jaan Aiaotsa sõnul on kohalik ametikool ühtviisi oluline nii Põltsamaa vallale kui linnale.

Nüüdsest on Põltsamaa ametikooli autotehnikutel, puidu- ja ehituseriala õppuritel tõesti suurepärane võimalus harjutada praktilisi oskusi uues valgusküllases ja avarate ruumidega praktikahoones. Võib ka loota, et ehituseriala õppurid, kes äsja detsembris toimunud võistlusel “Jõulukellu” praktikakoha puudumise tõttu head tulemust ei saavutanud, tulevad käesoleva aasta lõpus toimuvatelt kutsevõistlustelt tagasi juba hoopis paremate kohtadega.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus