|
|
Täna esitletakse Palamusel raamatut “Rahvarõivaid Vooremaa veerelt”, kus on esimest korda ühtede kaante vahele kokku kogutud endistes Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa kihelkondades ehk praegusel Jõgevamaal kantud rahvarõivad. Raamatu koostajate sõnul on see lisaks rahvarõiva- ja käsitööhuvilistele mõeldud neilegi, keda huvitab Jõgevamaa ajalugu. |
Möödunud aasta juuni algul lõpetas järjekordne lend Eesti Rahva Muuseumi juures tegutseva Tartu rahvarõivaste valmistajate kooli kaheaastase kursuse. Iga koolitusel osaleja valmistas endale ERM-i kogudes olevatele autentsetele muuseumiesemetele tuginedes rahvarõivakomplekti koos lisanditega. Kuueteistkümnest lõpetajast koguni kaksteist olid pärit Jõgevamaalt ning nende õppimist toetas Jõgevamaa Koostöökoja käivitatud ja Leader-programmist rahastatud projekt “Rahvarõivaste valmistajate kool Jõgevamaal”.
Kaunid tööd raiuti raamatusse
Juba ühise õppimise käigus tekkis kursusel osalenud Jõgevamaa naistel idee oma järjest kaunimaks muutuvad tööd ka raamatuna jäädvustada – et avaldada tänu rahvarõivakooli juhendajatele ja tuua valminud komplektid kõigi kodumaakonna huvilisteni.
Jõgevamaa Koostöökoja projektijuhi Kaire Sardise sõnul sai raamat lisaks Koostöökoja Leader-programmile toetust ka Eesti Kultuurkapitalilt. “Raamatu valmimine oli päris pikk protsess,” ütles Sardis. “Ettevalmistusprotsess kestis ligi aasta, siis saime hakata pilte tegema ja tekste kirjutama. Kokkupaneku ja kujundamise peale läks teine aasta.”
Jõgevamaa Koostöökoda tegi rahvarõivaraamatu valmimisel koostööd Türil tegutseva Saara Kirjastusega. “Seadsime fookuse sellele, et näidata, kuidas asjad peaksid olema ja kuidas nad vanasti olid, ka sellele, et raamatut oleks ilus käes hoida ja et see kannaks ka emotsionaalset väärtust.”
Õpetussõnad rahvarõivaste valmistajatele
Saara Kirjastus kutsus raamatu koostajaks Tiina Kulli, kes on ka ise ühe raamatus oleva rahvarõivakomplekti autor. “Osalesin ühes rahvarõivakooli varasemas lennus ja tegin Maarja-Magdaleena kihelkonna rõivad,” ütles Tiina Kull.
Raamatu sissejuhatavas osas antakse lühike ülevaade piirkonna ajaloost, rahvarõivastest ning rahvarõivakoolist. Seejärel on kihelkondade kaupa esitletud rahvarõivakoolis valminud komplektid: esimene osa tutvustab 18. sajandi rõivastust (komplektide autorid Anne Ütt, Triin Kuus, Vaike Niklus ja Riina Lastik), teises osas käsitletakse 19. sajandi rõivaid (autorid Anu Kohal, Piia Rand, Kadriann Koppel, Lea Narits, Marju Saviauk, Eve Hunt, Liisa Saariste, Ene Allikas, Tiina Kull, Pille Arold, Ülle Moor, Piia Rand, Janne Vaabla, Reet Alev, Kaja Arro, Lea Pikson, Piret Pärnasalu ja Mai Tõnson). Lisaks naiste rõivastele on ülevaade antud ka meeste, laste ja noorte tolleaegsetest rõivastest. Raamatu lõpetavad õpetused rahvarõivaste valmistamiseks.
Raamatu pealkirjast rääkides rõhutas Tiina Kull, et terminit “Jõgevamaa rahvarõivad” seal loomulikult kasutada ei saanud, sest rahvarõivaste kandmise ajal Jõgevamaad ei eksisteerinud. “Jõgevamaa rahvarõivaid ei ole olemas, need on Tartumaa ja Viljandimaa rahvarõivad,” ütles koostaja. “Saab rääkida nende piirkondade rahvarõivastest, mis nüüd kuuluvad Jõgevamaa alla.” Ka projektijuht Kaire Sardis ütles, et raamatule sobiva nime leidmine oli keeruline. “Kuldset keskteed, mis ka tänapäevastele lugejatele midagi ütleks, oli raske leida,” lausus ta. “Vooremaa tundus võimalikest variantidest piirkonnale kõige omasem.”
Praktiline ilu- ja pildiraamat
Tiina Kulli sõnul on Jõgevamaa rahvarõivaraamat mõeldud kõigile, keda huvitavad Jõgevamaa ajalugu või Jõgevamaale jäävate kihelkondade rahvarõivad. “Raamat on rahvarõivast vaimustumiseks ja see on ka praktiline. Kui kellelgi tekib huvi, saab ta selle põhjal hakata komplekti kokku panema,” ütles Tiina Kull. “Näiteks on võib-olla mõne rahvatantsurühma juhendajal nüüd hea vaadata, millised on oma kihelkonna riided. Seal on ära toodud töömustrid, mille järgi saab kududa, ja õpetused, kuidas üldse rahvarõivapluusi või -seelikut õmmelda. Nii et see on kindlasti nii praktiline raamat kui ka ilu- ja pildiraamat.”
Iga kihelkonna osa juhatab raamatus sisse suur n-ö emotsioonipilt, kus on kujutatud vastava kihelkonna riietust võimalikult õiges ümbruses. Rahvarõivakoolis endale Laiuse naise rõivad valmistanud Marju Saviauku pildistati raamatu tarbeks Laiuse lossivaremete juures.
Marju Saviaugu jaoks oli kaks aastat rahvarõivakooli täidetud rohke avastamisrõõmuga. “Olen käsitööhuviline ja mu vanatädi, kes on Laiuselt pärit, kinkis mulle aastaid tagasi oma seelikuriide. Sellest tekkiski mõte teha tema rõõmuks täpselt samasugune komplekt, nagu tema kunagi kandis,” ütles Saviauk. “Tegin endale seeliku, särgi, vöö, tanu, põlle ja kampsuni. Oleksin tahtnud rohkem jõuda, aga teiste tööde ja tegemiste kõrval jäi ajast natuke puudu.”
Rahvarõivakooli lõpetamisele järgnenud aasta jooksul on Marju Saviauk saanud Laiuse rõivaid korduvalt erinevatel üritustel kanda ja on neile ka palju vastukaja saanud. “Rahvarõivaid märgatakse ning kuna ma olen noor, siis on küsitud, et kuidas ma sattusin sellise asjaga tegelema. Paljud noored inimesed ju sellist käsitööd ei tee,” nentis Marju Saviauk.
Kaire Sardise sõnul trükiti rahvarõivaraamatut tuhat eksemplari, müüki läheb neist umbes nelisada. Raamatut on võimalik juba lähipäevil osta Jõgeva maakonna turismiinfokeskusest, Põltsamaa Käsiteokojast, Palamuse muuseumist ja Kalevipoja muuseumist. “Kui keegi soovib rohkem kui viit eksemplari, siis tasub pöörduda otse Jõgevamaa Koostöökoja poole,” soovitas Kaire Sardis.
Rahvarõivaid Vooremaa veerelt
Jõgevamaa Koostöökoda ja Saara Kirjastus 2014
144 lk
Koostaja: Tiina Kull
Toimetaja: Anu Pink
Kujundus: Anneli Kenk
Fotod: Dmitri Kotjuh, Anu Pink, Tiina Kull, Eesti Rahva Muuseum jt.
Joonised ja koeskeemid: Anu Pink
Vöökirjad ja tikkimismustrid: Tiina Kull
Raamat valmis Leader-programmi ja Eesti Kultuurkapitali toel
i
MATI ALEV
