Teekäänak jõel, ümbritsevad vanad, kunagi mõisakompleksi kuulunud hooned, või õigemini kõik see, mis neist tänaseks veel järele on jäänud, on ajaloolise Jõgeva süda. Veski ära ostnud Mulgimaa mees Kalev Pehme ja kohalike elanike vahel on pinged olnud juba mõnda aega, tegelikult algusest peale.
Kohalikel puudub kindlusetunne
Kohalik rahvas ei ole rahul sellega, et veskiomanikule müüdi ka paisregulaator. Eelmisel aastal avanud veskiomanik paisregulaatorid ja lasknud veetaseme liiga madalaks, kuigi tal selleks mingit luba polnud. Tookord põhjendanud ta tegevust remonttöödega.
Tänavu läks kuivade ilmadega veetase jälle liiga madalaks. ?Meid häirib tegevusetus, keegi peaks seda veetaset pidevalt jälgima ja reguleerima,? edastab Margus Ess kohalike elanike muresid.
Sirja Ohakas rõhutab samuti, et kõik oleks muidu ju korras, kui veetaset reguleeritaks. Samas on Ohakas nõus, et Pehme ei saa ega peagi veetaset reguleerima, enne kui talle on selleks antud vee erikasutuse luba. Loa saamine seisab aga keskkonna-uuringute taga, mis omakorda on kohalikud elanikud viinud kahtlusteni, et luba pole sellepärast, et veskiomanikul pole projektid paigas ja visioon puudub.
Ohaka arvates võib tegemist olla ka seadusevaakumiga. Kindel on aga see, et kohalikel elanikel, keda Sirja Ohakas kui aleviku vanem esindab, puudub kindlusetunne.
Jõgeva vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist Vello Lukk on arvamusel, et antud juhul on probleem pisut suuremaks puhutud, kui asi väärt. ?Igasugune ehitamine toob kaasa probleeme, sellest tuleb aru saada. Mõnikord tuleb natukene kannatada, kõik asjad ei käi üleöö,? arvab Lukk ja loodab, et tõenäoliselt on augusti lõpuks OÜ Linnaveski vee erikasutusloa saanud ning kõik hakkab toimima normaalselt.
Keegi ei venita meelega
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja kt Rainis Uiga sõnul on Jõgeva alevikus tegemist lausa sõjakirvega, mida oli tunda ka rahvakoosolekul, kuhu veskiomanik Kalev Pehme ise ei ilmunud, vaid saatis ennast esindama litsentseeritud keskkonnaeksperdi Arvo Järveti, kes otseselt tegeleb keskkonnamõjude uurimise ja hindamisega.
?Pehme soovib veski taastada ja hakata seal tootma elektrienergiat. Ta on teinud nõuetekohase taotluse, et saada vee erikasutuse luba. Et tegemist on paisutusega, saame me selle väljastada alles pärast keskkonnamõju hindamist,? rääkis Uiga.
Pärast keskkonnamõju hindamisakti valmimist tuleb Uiga sõnul korraldada uus rahvakoosolek, kus räägitakse sellest, kui kõrge või madal veetase olla tohib. Seejärel antakse arendajale ehk OÜ Linnaveskile luba välja. Sellist seadusepunkti Uiga sõnul olemas ei ole, mis sätestaks, kui kiiresti keskkonnamõjusid uurima peab, kuid Uiga ei usu, et keegi asjaga meelega viivitaks.
OÜ Linnaveski juhatuse esimehe Kalev Pehme arvates on arusaamatu, miks ollakse vastu rohelise alternatiivenergia tootmisele ja miks kogu aeg tema isikliku vara üle arvet peetakse ning eraomandisse sekkutakse. ?Tänu kohalike ussitamisele ongi keskkonnamõjude hindamine veninud ja ka vee erikasutuse loa saamine viibinud,? ütleb ta.
Sirja Ohaka väitel reguleeris veetaset jões varem vald, kuid pärast veski Pehmele müümist ei tee seda enam keegi. Samas on Ohakas nõus, et enne vee erikasutusloa saamist ei saa veskiomanikult midagi nõuda.
Kalakesed saavad hakkama
Kohalik rahvas näib pelgavat sedagi, et kui elektrijaam kord käima läheb ja veeturbiinid tööle hakkavad, võib veetase mõnes kohas minna liiga kõrgeks.
?Ma saan inimestest aru ? kui jõgi on madal, ei saa seal hästi ujuda, aga looduse ja keskkonna poole pealt on praegu küll kõik korras. Kui jõgi voolab oma looduslikku rada, saavad ka kalakesed hakkama,? lubab Uiga.
OÜ Linnaveski juhatuse esimees Kalev Pehme kinnitas Vooremaale, et tal pole mõtteski veskit maha müüa. Hoone korrastamiseks on ta teinud korduvalt taotlusi ja tegutseb praegu isiklikest vahenditest. Jõgeva aleviku elanikke haaranud paanikat ta ei mõista. ?Miks inimesed ometi sellega ei lepi, et sotsialismist oleme väljas ja kolhoosid on ammu läbi?? küsib ta.
JAANIKA KRESSA
