Põud muudab söödavarumise vaevanõudvaks katsumuseks

Mitmetes põllumajandusettevõtetes on silotegemise esimesed niited juba lõpetatud või jõutakse sellega peagi ühele poole. Tänavu pidurdab rohukasvu ja raskendab söödavarumist pikalt püsinud põud.

Puurmani Põllumajandusühistu juhataja Arvi Kingi sõnul  on seni tehtud silokogused  jäänud plaanitsetust tagasihoidlikumaks. “Paremal kevadel oleme saanud esimesel niitel  teha  üle poole vajalikust silokogusest, tänavu aga ligi 4000 tonni. Kokku on plaanis veisekarjale silo valmistada 11 000 tonni.  Umbes sama palju silo on loomad saanud ka varasematel aastatel.”

Kas teise niitega õnnestub alustada jaanipäeva paiku, sõltub ennekõike ilmast.

Arvi Kink lisas, et Puurmani  Põllumajandusühistus on ka tänavu rajatud uusi rohumaid.

Aktsiaseltsis Pajusi ABF on samuti silotegemisel  lõpetamisel esimene niide. Praeguseks on silo tehtud ligi 4000 tonni, vaja oleks kokku 14 000 tonni.  “Suve teisel poolel valmistame  ka maisi- ja viljasilo,” lausus juhataja Lembit Paal.

“Rohu kasvu on tänavu pidurdanud  põud, rohi on madal ja hõre. Ainukesena on  head saaki andnud lutsern, mis kasvab paepealsel maal hästi,” lisas ta.  

Põltsamaa valla osaühingus Viraito tehti esimese niitega 1700 tonni silo.  “Kokku jääb silovajadus  7000 tonni kanti,” ütles juhataja Toivo Kens, kes kinnitas, et loomadele plaanitud söödakogused õnnestub tänavugi varuda. Põhiliselt tehakse augusilo.   

Viljandimaal Kõo vallas tegutseva osaühingu Mangeni ja Põltsamaa valla osaühingu Õnne Piimakarjatalu  juhataja Meelis Venno sõnul on nende põllumajandusettevõtete esimese niite silokogusteks plaanitud  13 000 tonni, silovajadus aga kokku 40 000 tonni ringis. “Põua tõttu meie rohumaad erinevalt paljudest teistest paikadest väga drastiliselt  ei kannatanud, sest  Põltsamaa piirkonnas just Viljandimaale jäävatel aladel sadas külvi ja silotegemise vahepeal piisavalt vihma,” ütles ta.   

Võrdlemisi väikestes kogudes varuvad loomakasvatajad ka heina.

“Pajusi ABFis teeme heina  marginaalselt ja eelkõige vasikatele. Kui silo on liiga märg või loomadel seedehäired, võtame heina ka lehmade söödaratsiooni,” ütles Lembit Paal.

Osaühingutes Õnne Piimakarjatalu ja Mangeni tehakse heina vaid vasikatele.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus