Pikemat aega kestnud põud on põllukultuure sedavõrd palju kahjustanud, et põllumehed peavad reaalseiks loodetust märksa väiksemaid saake. Eriti kidurad näevad kuivuse tõttu välja suviviljapõllud. Rohumaataimede vilets kasv ei võimalda aga esimese niite ajal vajalikul hulgal silo valmistada.
Mõneti kergendas olukorda siiski laupäeval sadanud vihm, mis mitmetele Jõgevamaa piirkondade põldudele mõõduka koguse niiskust andis. Perspektiivitundega põllumajandusettevõtjad on hakanud aga mõtlema põllumajandustootmise sellisele korraldamisele, mille puhul firmad püsiksid majanduslikult jalul ka ebasoodsates ilmastikuoludes.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-eksperdi Laine Kepparti sõnul on ilmastikutingimused põuaperioodil Jõgevamaa eri piirkondades erinevad olnud.
“Kõige kuivem on pinnas lääne poole jäävatel liivasemate muldadega aladel ehk Põltsamaa piirkonnas. Vooremaal, kus meie vaatluspunktid asuvad Elistveres, Luual ja Kääpal, on siiski pisut vihma sadanud. Laupäevast sademetekogust arvestades on kokkuvõtete tegemine veel ees,” ütles ta.
Pajusi ABFi taimekasvatusjuht Tiina Tikkar tõdes, et oma enam kui paarikümneaastase agronoomitöö ajal ei mäletagi ta nii pikaajalist vihmapuudust kui tänavusel kevadel. “Põud on teinud liiga kõikidele viljadele, mida külvasime hiljem, mai alguses. Odra alumised lehed on juba kollased, saak võib oluliselt väiksemaks jääda. Samuti näevad üsna nigelad välja ka suvinisupõllud. Raps on jõudsamalt kasvanud turbamullastel põldudel, mis ka rohkem niiskemad,” rääkis ta.
Taliteraviljad vastupidavamad
Pajusi ABFi juhataja Lembit Paali sõnul on Lustivere-Pajusi piirkonnas paesel pinnal mullakiht sedavõrd õhuke, et põud teeb eriti palju liiga just suviviljadele.
“Seevastu taliviljapõldudega võib meie kandis üsna rahule jääda. Taliviljadel on pikem vegetatsiooniperiood, mille vältel nad paraja koguse vajalikku niiskust kätte saavad. Praeguseks oleme taliviljade külvipinda suurendanud 40 ja lähiajal kavatseme seda laiendada 60 protsendini,” lausus ta.
Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots arvas, et enneolematult pikaajalise põua pärast võivad ka taliviljasaagid märkimisväärselt tagasihoidlikumaks jääda.
“Plaanis oli saada nelja- kuni viietonnine teraviljasaak, kuid kardan, et nüüd võib see kogus jääda kolme tonni piiridesse. Iseäranis õnnetus seisus on suvivili, mille saagikust ei hakkakski praegu prognoosima. Kahjuks tuli Vaiatus laupäeval ka vähem vihma kui mõnes teises Jõgevamaa piirkonnas,” rääkis Vaiatu Agri juhataja, lisades, et kardetavasti raskendavad nigelad saagid põllumajandusettevõtetel investeeritud raha tagasi teenimist. “Mitmed põllumajandusfirmad on ju rohkesti kulutanud tehnika, väetiste ja teistegi põllumajanduses vajalike toodete ostmiseks. Pealegi on kõikide selliste kaupade hinnad tõusnud, teraviljahinnad Euroopa turul seevastu aga on langenud,” nentis ta.
“Põllumajandusfirmad kannatavad põua tõttu ka sellepärast, et hoolimata poole väiksematest saakidest jääb masinakulu ikka samaks,” tunnistas Pajusi ABF juhataja Lembit Paal.
Silovalmistajad pole optimismi kaotanud
Kuivuse tõttu on tagasihoidlikud ka esimese niite ajal tehtud silokogused. “Lisaks põuale said rohumaad kannatada ka maikuiste öökülmade tõttu, mis meil ulatus -6 kraadini. Nii oleme praeguseks saanud tunduvalt vähem silo teha, kui vajaksime, ” kurtis Pajusi ABFi taimekasvatusjuht Tiina Tikkar, kelle sõnul tehakse neil põhiliselt augusilo ja väiksematelt maadelt ka rullisilo.
“Kui aga enne jaanipäeva vihma sajab, võib loota, et silotegu teise ja kolmanda niite ajal õnnestub, ” lisas Lembit Paal.
Vaimastvere Agro juhataja Jaanus Teras ütles, et nende loomakasvatusele spetsialiseerunud põllumajandusettevõttes on põua tõttu esimene niide kolmandiku võrra väiksem. “Me pole aga optimismi kaotanud ja palju kasu oli ka laupäevasest vihmast. Kui veel sajab, võime uuendatud rohumaadelt veel korraliku koguse silo saada, ” teatas ta.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kartuli osakonna juhataja Aide Tsahkna sõnul on põud tekitanud rohkem kahju varasematele kartulisortidele. Kartuli olukorda päästab mõneti seegi, et see põllukultuur omastab toitaineid ka lehtede kaudu. “Mõistagi oli ka kartulipõldudele nädalavahetuse vihm tõeline kingitus,” lausus Tsahkna.
JAAN LUKAS
