Põuasest jaanikuust

Produktiivne veevaru mullas kahanes kiiresti ja juba esimese kümne päeva järel võis näha ristikutaimede närtsimist. Paar päeva hiljem võis märgata ka suviteraviljadel turgori kadu ja alumiste lehtede kolletumist. Samal ajal kui põllumehed ja aiapidajad ootasid pikisilmi vihma, meeldisid rohke päikesega kuumad ja kuivad ilmad puhkajatele, kes tahtsid päevitada ning ujuda. Kuivad ilmad olid soodsad ka sööda varumiseks. Rohi oli mai lõpu sadude ja soojusega kasvanud hästi ja esimese niite saagiga jäädi rahule. Ädalakasv oli kuu esimesel poolel kuivusest pidurdunud.

Lõpuks ka vihma

Ilm läks pilvisemaks ja esimesed vihmad pärast põuast perioodi tulid maakonnas 17.-20. juunil. Esialgu olid sademete hulgad väikesed (4-5 päevaga kokku 6-11 mm) ja see suutis niisutada tuhkkuivaks muutunud mulda pinnalt lühiajaliselt ainult mõne sentimeetri sügavuseni. Suurema lehestikuga kultuuride alla sademete vesi ei jõudnud, kuid taimed said niiskust kasutada lehtede kaudu. Korralikumad sajud algasid 26. kuupäevast. Juuni viimase kümne päevaga sadas maakonnas 18-35 mm. Kogu kuu sademete hulgaks mõõdeti Põltsamaal 34 mm ja Sadalas kuni 47 mm. Need summad moodustavad tavapärasest 50-70%. Sademetevesi oli 29. juuniks jõudnud Jõgeval teraviljapõllu mulda niisutada 15 cm sügavuseni.

Kraadi võrra kõrgem

Kuna juuni keskmine õhutemperatuur oli normist enam kui kraadi võrra kõrgem, siis arenesid taimed tavalisest kiiremini. Efektiivsete üle viie kraadi summade järgi oli looduse areng 30. juuniks tavalisest ligikaudu kaks nädalat ees. Rukis õitses juba jaanikuu alguses ja juuni lõpuks said leivaviljal terad piimküpseks. Samasugust varast piimküpsust on esinenud talirukkil ainult 1989. aastal. Suviteraviljad hakkasid pead looma jaanipäeva paiku, mis on samuti üks varasemaid tähtaegu vaatlusreas. Suviteraviljad olid jäänud põuast madalaks ja kiirest arengust maikuu lõpu kuumusega jäi ka pea lühikeseks. Suvivilja kõrguseks mõõdeti juuni lõpus odral vaevu pool meetrit, kaer ja suvinisu olid veidi kõrgemad. Odral oli peas teri valdavalt 14-17, suvinisul 13. Kuigi odrad võrsusid tänavu mais korralikult, kängus juunikuu põuaga enamik kõrvalvõrseid. Samuti oli osa lehemassi kolletunud. Seega pole tänavu suviviljadelt head saaki loota. Paremas seisus olid juuni lõpu seisuga taliteraviljad, kuna nende pead olid ilusad pikad ja viljal oli kõrgustki piisavalt. Taliviljad suutsid suurema juurekava tõttu vett kuival ajal sügavamalt kätte saada, mistõttu kannatasid põuast vähem. Juuni lõpuks hakkasid maastikku ilmestama õitsvad erkkollased suvirapsipõllud, aedades muutusid esimesed mustad sõstramarjad küpseks, samuti värvusid punased sõstrad ja kirsid.

Milline on olnud juulikuu ilm? Juuli on keskmisena aasta kõige soojem ja augusti kõrval üks sajusemaid kuid. Viimase 85 aasta keskmiseks õhutemperatuuriks on Jõgeval arvutatud 16,6 kraadi ja sademete hulgaks 81 mm. Juulikuu senine maksimumtemperatuur õhus ? 32,9 kraadi registreeriti eelmisel aastal ja minimaalne ? 0,5 kraadi 1992. aastal. Kõige väiksemaks kuu sademete summaks on olnud 10 mm 2006. aastal ja kõige suuremaks 175 mm 1990. aastal.

LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert

blog comments powered by Disqus