Just see lause meenus mulle, kui hakkasin käesolevat lugu kirjutama. Kuigi aus peab olema, on veel olulisem see, et oleme valmis informatsiooni jagama ka siis, kui sõnum pole kõige positiivsem. Mis seisus on täna Eesti Post ja mida tulevik toob?
34 miljoniline kahjum
Nädal tagasi tuli Eesti Post välja eelmise aasta majandustulemustega. Paljusid üllatas suur, 34 miljoni kroonine miinus. Samuti võis tekkida küsimus, et mis riigi postifirmast niimoodi tulevikus saab?
Rahustan siinkohal lugejat, et ärevuseks ei ole põhjust. Perioodika, kirjad, pakid ja kõik muu jõuavad ka edaspidi teie postkastidesse nii tööle kui koju. Ettevõtte selline majandustulemus on mõnes mõttes petlik ja postiettevõtte tegelikku käekäiku hästi ei peegelda.
Võib ju olla populist, müüa mõne kinnistu ja kõik on hästi ? eelarveaugud on kaetud. Kahjuks pole kõik kuld, mis hiilgab ja pikemas perspektiivis on pimesikku mängida mõttetu. Eesti Posti 2007. aasta suure rahalise kahjumi moodustasid eelkõige maksuameti nõue, müümata kinnisvara, hinnavaidlused Sideametiga ja perioodika kande hinnatõusu edasilükkumine. Loomulikult teeme oma efektiivsuse tõstmiseks tööd ka ettevõttes sees.
Teenus tuleb koju
Mida toob tulevik, kuidas edaspidi häid majandustulemusi saavutada ja 1. jaanuaril 2009 avanevaks ja muutuvaks postituruks valmis olla? Esmajärjekorras tuleb olemasolev postivõrk nüüdisaegseks muuta, mis tähendab eelkõige ebarentaablite ning halvas seisukorras ja tingimustele mittevastavate postkontorite sulgemist.
Praegu on Eesti Postil üle Eesti 500 postkontorit. Planeeritavad sulgemised puudutavad kõiki maakondi, tänase seisuga näeme ette ligemale 95 postipunkti likvideerimist. Sellega seoses tuleb ümber korraldada ka vastavate piirkondade klienditeenindus.
Postipunktid tuleb paigutada käidavatesse kohtadesse, hajaasustusega aladel pakkuda tavapäraste postkontorite asemel alternatiivseid postiteenuste tarbimise võimalusi. Olgu selleks siis näiteks motokanne või frantsiisikontor. Postiteenused jäävad endiselt kergesti kättesaadavaks, sellepärast inimesed kartma ei pea. Selleks kohustab meid ka kehtiv postiseadus. Vahest muutuvad postiteenused veel paremakski ? ootab ju inimene, et teenus tuleks pigem tema juurde kui vastupidi ja seda motokanne ka võimaldab.
250 inimest koondatakse
Samuti vaatame lähiajal üle postiettevõtte tööjõuvajaduse. Turumajanduslikus konkurentsiolukorras saab ettevõte palgal pidada vaid optimaalset töötajate hulka. See aga tähendab senise 4200 töökoha ja tööprotsesside üle vaatamist, mis esimese hinnangu põhjal võib viia kuni 250 ametikoha koondamiseni. Võimalusel pakume töö kaotanud inimestele samas ettevõttes mõnda muud ametit.
Kuulsin mõned nädalad tagasi ühelt tuttavalt Eesti Posti kohta käivat anekdooti. Nimelt sõudis postiljon üksikule saarele, et viia majakavahile kiri. Väljas oli torm ja postiljon nägi kurja vaeva, et pilkases pimeduses kohale jõuda. Olles lõpuks majaka ukse taga, avaldas kirjakandja valjult oma pahameelt, mille järel saare ainuke elanik uuris, et kas postiljon on porisemise lõpetanud. Saades jaatava vastuse, ütles majakavaht, kaval säde silmades, et kui postiljon edaspidi viisakamalt ei käitu, hakkab ta endale iga päev sinna maailma otsa ajalehti tellima.
Mis on selle anekdoodi moraal? Me oleme teenindusettevõte, mille edukuse peamisteks parameetriteks on usaldusväärsus, avatus ning kiirus. Selleni jõudmiseks tuleb meil pidevalt pingutada, teinekord ka raskeid ja ebameeldivaid otsuseid tehes, kuid Eesti Post ei kao kuhugi.
Postiettevõtte töö ümberkorraldamine ja kaasajastamine võtab paratamatult aega ? seda tehakse aga eelkõige selleks, et olla veelgi kliendisõbralikum, täita inimeste ootusi kvaliteetse postiteenuste osutamisel ja olla jätkusuutlik ka tulevikus.
Jaan Vainult,
Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht
