Läbi aegade on täiesti arusaadavatel põhjustel kõige populaarsemaks eksamiks emakeele kirjand, mis on ainus kohustuslik riigieksam. Vabalt valitud eksamitest on populaarseimaks osutunud ka inglise keel ja geograafia. Paljud õpilased otsustavad geograafia kasuks, sest seda saab sooritada juba 11. klassis, vähendades sellega koormust viimasel aastal.
Üks ebapopulaarsematest eksamitest on füüsika, mis nõuab väga spetsiifilisi teadmisi ja seda eksamit nõutakse kõrgkoolides vähestel erialadel.
Abiturient peab gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama viis eksamit, millest kolm peavad tingimata olema riigieksamid. Üldiselt soovitavad paljud õpetajad õpilastel teha kõik viis riigieksamit, sest nendest läbi saamiseks peab õpilane saama viiendiku maksimumist, koolieksami puhul tuleb saada 45 protsenti.
Tänavu registreerus Jõgevamaalt Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) riigieksamitele 588 abiturienti, eksameid valiti kokku 1429.
Stabiilne teadmiste tase
Veel hiljuti leidis meedias aset üleüldine arutelu selle üle, kas muuta matemaatika riigieksam kohustuslikuks või mitte. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse infojuhi Madli Leikopi sõnul on eksamite kohustuslikkus või vabatahtlikkus hariduspoliitiline otsus, mille langetab haridusminister.
?Julgen öelda, et matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmine on pigem olnud teema ajakirjanduse ja mõningate arvamusliidrite suus. Arutelud, kuidas võiksid riigieksamid edasi areneda ning kuidas muutuda, toimuvad ministeeriumi eestvedamisel pidevalt ja REKK on loomulikult koostööpartner,? lisas Madli Leikop. Veel sõnas REKKi infojuht, et suuremad muutused nõuavad pikaajalist ettevalmistust ja ei saa toimuda üleöö.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Imbi Sildnik tunnistas, et tema ei poolda üldse kohustuslikke eksameid. ?Ka kirjand võiks olla vabatahtlik,? sõnas Sildnik, kelle sõnul võiks gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks piisata ka koolieksamitest ning riigieksameid võiksid vabatahtlikult sooritada need, kes soovivad edasi kõrgkooli õppima minna.
Statistika näitab, et riigieksamite keskmine tulemus on viimastel aastatel olnud stabiilne, suuri kõikumisi pole olnud. 2007. aasta keskmine hinne oli 64,7, 2006. aastal 66,68; keemia eelmisel aastal 62, 0 ; 2006. aastal 65,52. Põhjusi, mis keskmist siia-sinna veidi mõjutavad, ei maksa otsida vaid eksamiülesannetest, see sõltub ikka eksamitegijatest ka, nende teadmistest ennekõike. Küll näitab stabiilne keskmine õpilaste teadmiste stabiilsust ja seda, et eksamiülesanded on jõukohased, seega ei plaanitagi lähiajal eksamite süsteemis mingeid muutusi.
Muutused kirjanditeemades
Siiski esitatakse kirjanditeemad käesoleval aastal pisut mitmekülgsemalt, et arvestada õpilaste erinevate võimetega. Teemad valitakse endiselt kümnest ainevaldkonnast lähtudes, kuid osa neist esitatakse kirjandi pealkirjadena ning osale lisatakse selgitused, et kirjutajaid innustada ning vähendada teema valimisega seotud raskusi. Uus on ka see, et esimest korda püütakse lähendada eesti ja vene õppekeelega koolide kirjanditeemasid: komisjonid valmistavad ette neli teemat, mis on kõikidele gümnaasiumilõpetajatele ühised. Muudatuste eesmärk on avardada õpilaste kirjutamisvõimalusi ning siduda see rohkem tänase Eestiga.
Veel üheks muutuseks võib ära märkida eksamiperioodi alguse, mis sel aastal on 17. aprill. Kirjandit kirjutavad abituriendid 26. aprillil. See muudatus aitab Madli Leikopi sõnul eksamiperioodi kompaktsemaks muuta.
Jõgevamaalt valitud eksameid
Jõgevamaalt registreerus riigieksamitele 588 koolilõpetajat, eksameid valiti 1429.
*eesti keel (kirjand) 346
*vene keel (kirjand) 7
*inglise keel 226
*geograafia 218
*ühiskonnaõpetus 210
*füüsika 15
*vene keel võõrkeelena 15
ALLIKAS: REKK
EILI KOITLA
