Populaarne Virtuse terviserada paraneb ja täieneb

 

Kui teil on Jõgeval täiesti kõrini ainult staadionil jooksmisest või sealsamas keppidega kõndimisest ning lähedal asuva endise ühisgümnaasiumi staadioni rajakatet te ka just maailma parimaks ei pea, siis proovige uut Virtuse terviserada, mis spordikeskuse tagant algab.

Spordikeskuse Virtus administraator Maie Puusepp saatis Maalehe ja Nordea Panga konkursile “Teeme Eesti korda” projekti eesmärgiga saada toetust ning teha valmis Virtuse taga Jõgeva linna servas looklev 1060 meetri pikkune terviserada.

Mäletatavasti sõitis 67-aastane Heino Põldoja tänavu talvel just sellel rajal suuskadega kahe ja poole kuu jooksul maha enam kui tuhat kilomeetrit. Samal rajal on talvel ka suusavõistlusi peetud.

 

Asfaltrajal pole mõtet

Sihtasutuse (SA) Jõgeva Sport juhataja Aita Saksing ütles, et neil pole mõtet teha sinna asfaltrada. “Soovime rada siluda ja katta selle edaspidi saepuru või multšiga. Raja ääres võiksid olla pingid. Samuti kuluksid ära tasakaalupoom ja rippkangid,” rääkis ta.

Saksingu sõnul vajaks linn just looduslikku rada. “Kevadisel talgupäeval eemaldasime võsa, kohandasime veidi rada. Haigla lähedale ühte pehmema pinnasega kohta oleks vaja viia veidi liiva, muidu tuleks inimestel vihmasel ajal pori sees ukerdada,” lisas ta.

Saksingu sõnul tahaksid nad raja nii korda saada, et seal oleks soovijatel võimalik ka maastikurattaga sõita. Selleks tuleks rada veidi buldooseriga siledamaks lükata. Samuti saaks kurvides rada veelgi laiemaks teha.

Tulevikus paigaldataks rajale ka valgustus ning siis oleks võimalik seda ka õhtuti kasutada. Selleks tuleks kirjutada projekte, kuid linnavalitsuse moodustatud sihtasutusel on rahastamiseks vähe võimalusi, sest enamik toetusi antakse maaelu arenguks. Sihtasutus Jõgeva Sport teeb koostööd ka sihtasutusega Eesti Terviserajad, kes on lubanud aidata viitade valmistamisel ja on juba toetanud terviserajal ürituste korraldamist.

Jõgeva linnapea Mihkel Kübar ütles, et mida rohkem on linnas neid kohti, kus harrastajad saavad liikumisega tegelda, seda parem. “Tõsisema harrastussportlase jaoks on kindlasti parem paik Kuremaa, kuid kodulähedane tagasihoidlikum sportimisvõimalus Virtuse taga näol on minu arvates igati hea. Peamine, et iga inimene, kes soovib liikumisega tegelda, saaks seda võimalikult mitmekesiselt teha. Virtuse tagune pakub küll tagasihoidlikku, kuid siiski alternatiivset võimalust staadionil sportimisele,” lisas ta.

 

Saavad hakkama oma jõududega

Suusarajana on Virtuse tagune terviserada vajalik eelkõige nendele huvilistele, kes ei saa Kuremaa terviseradadele sõita. Piiri pargis pole enam mitu talve suusaradu olnud, sest seal kulgevad risti-rästi kõnniteed ning rajale saamiseks peaks suusataja ronima kõigepealt üle kõnnitee lahtilükkamisest tekkinud lumevalli. Kui suusataja tahab rahulikult sõita, tuleb tal leida mõni muu koht. Selleks sobibki Virtuse tagune rada.

Seni on Virtuse rahvas püüdnud rada oma jõududega korras hoida – hein  on niidetud ning ümbrust hoitakse korras.

“Hakkame peale nendest asjadest, millest meie jõud üle käib. Pole mõtet võtta ette suuri projekte, milleks raha ei jätku,” märkis Saksing.

7. augustil peeti järjekordne tervisekolmapäev ning mindi koos terviserajale kõndima.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus