Pööraski sügiseks!

 

Lehtpuud vahetavad värvi ja lasevad päev-päevalt rohkem valgust läbi. Sellesama valgusega on aga lood järjest kesisemad.

Kuldnokad annavad lahkumiskontserte, pääsukeste peres on viimane pesakond pikaks reisiks tugevaks saanud ja kohvrite pakkimine peagi käsil.

Suvi, mil nähti jaanieelset lund, tunti troopikapalavust, oldi kohati kimpus  nii liigvee kui metsatulekahjudega, on nüüd läbi. Ja kel selle minevikuks saanud aastaaja ilma kohta nuriseda ongi, siis vähemalt heitlikuks seda küll nimetada ei tohiks. Kui oli jahe ja vihmane, siis terve kuu, kui kuiv ja palav, siis kah mitmeid nädalaid. Septembriski oli päike siiani meie vastu nii pikalt ja pidevalt helde, et lausa imesta!

Vananaistesuve aga alles ootame, sest nii  on tegelikult kombeks kutsuda mitte hilissuve, vaid kirkaid ja kõrge õhurõhuga päevi septembrikuu lõpus ja oktoobris, kui päike hallaöö järel veel oma jõudu näitab ja kraadiklaasipügala paarikümne soojakraadi ligi suudab lükata.

Täna varahommikul kell 5.29 algas sügis.

blog comments powered by Disqus