Poolel teel ja vales suunas

… ehk millest räägib algatus keelame ära sporditulemuste avaldamise või rahvaste palli.


Ei, ma ei hakka kiruma lumehelbekesi ja idealiseerima möödunud aegu. Näen selles head tahet teha maailm natuke mõnusamaks neile, kes pole end siin hästi tundnud. Ja sellega pole midagi valesti.

Küsin parem, miks tunneb ennast halvemini inimene, kes viimasena üle finišijoone jookseb või esimesena palliplatsilt välja visatakse? Keegi on ju paratamatult viimane või esimene. Mitte selle pärast, milline on see aeg – see on objektiivne ning iseenesest hinnanguvaba.

Hinnangu anname sellele ise, näägutades neid, kes pole võitjad. Palliplatsi ääres, hõigates võsukestele, et „näidake neile koht kätte!“

Teleri taga kirudes oma spordimehi, kes kullaga koju ei tule, selle eest, et nad üldse rahvusvahelistele võistlustele läksid, kui seal „midagi teha ei oska!“ See kõik on juba eeskuju ja mitte parim.

Ebasõbralikkust ja empaatiavõimetust ära keelata ei saa, aga minnes selle asemel tulemuste või liikumismängude kallale, haugume vale puu all.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus