Selle sajandi neljas Laiuse Kuninglik Lumelahing algab laupäeval, 4. veebruaril ning toob lisaks lumesõjale ja kindluse ehitamisele kohaletulnute ette rollimängijate esitatava ajaloolise näidendi, kusjuures etendusse kaasatakse lõpuks kõik sõdijad.
Esimest korda näidendiga
“Kui mingis mõttes on kogu lahing suur rollimäng, siis sel aastal lisame mängulisust veelgi,? selgitas ürituse peakorraldaja Janet Laidla.
?Põhjasõja ja Rootsi kuninga Karl XII teemalise eelmängu esitavad professionaalsed rollimängijad, kes jäävad oma rollidesse lahingu lõpuni.?
Laidla sõnul on rollimängijad osalenud kõigis lumelahingutes, kuid oma etteastega astuvad nad lumelahingus üles esimest korda, et proovida pakkuda midagi uut.
Verise Põhjasõja eeskujul
Laiuse Kuningliku Lumelahingu taust ulatubki 1700. aastasse, kui Rootsi kuningas Karl XII oli purustanud Narva lahingus Peeter I väed. Et oli talvine aeg, jäi ta Eesti aladele laagrisse, juhtides mõnda aega oma Põhjala impeeriumi just Laiuselt.
Järgmise aasta kevadeks olid lahinguhaavad paranenud, sõduritel igav ja võitlusoskused vajasid lihvimist. Kuningas otsustas korraldada sõduritele vahvad talvised õppused ehk lihtsalt öeldes lumesõja.
Karl XII lasi sõduritel ehitada lumest kindluse. Osa sõdureid asus kindluse kaitsesse, ülejäänud alustasid rünnakut.
Tegu oli küll õppusega, kuid lahing oli kohati verine. Kasutati päris kahureid, kust tulistati papist kuule. Erinevatel andmetel sai üks kuni kolm sõdurit koguni surma.
Esimese lahingu avas Lennart Meri
?Meie viime lahingu muidugi ohutult läbi Õnneks on kolme eelmise meie korraldatud lahingu peale kokku olnud vaja ravida vaid üksikud marrastusi,? lausus Laidla.
?Paneme ohutusele suurt rõhku ja kõiksugu ohtlikud võtted nagu kivide peitmine lumepallidesse on reeglite järgi keelatud ja karistatav mängust eemaldamisega.?
Lumelahingu peakorraldaja väitel lubab eelmiste aastate edu oodata lahingusse sadu tudengeid ja kooliõpilasi. ?See on harukordne võimalus muuta tuim ning teoreetiline õpikuist loetav ajalugu käegakatsutavaks pallimölluks.?
Laidla teatel on varem Laiuse lumelahingus osalenud mitme riigi suursaadikud, mitmed poliitikud ja ajaloolased. ?Suurim au oli, kui esimese lumelahingu avas president Lennart Meri isiklikult.?
Ka sel aastal on kutsed saadetud mitme riigi suursaadikutele ja loomulikult president Arnold Rüütlile.
Lahingu ajal saab kuuma teed, võitja selgumise järel pakutakse kõigile lahingulistele süüa. Kehakinnitusele järgneb filmiõhtu.
Hetkeseisuga toetavad lumemöllu läbiviimist Kultuurkapital, Jõgeva vallavalitsus ja Jõgeva maavalitsus.
Üritust korraldavad Tartu Ülikooli ajaloo osakonna üliõpilaskogu (AOÜK), TÜ ajalooring, rollimängijate seltsing Somnium Mirabile, külaselts Regio Laiuse ja MTÜ Meie Mari. Üritus on nii pealtvaatajatele kui osalejatele tasuta.
Janet Laidla
Peakorraldaja
Birgit Sannamees
Meediajuht
