Põltsamaa “Mari” lasteaias oli äsja lõppenud õppeaasta väikeste putukauurijate aasta, mis sai võimalikuks tänu KIK-i rahastatud projektile “Meinart Mesilase looduskool”.
Vaarikamarja rühma kuue- ja seitsmeaastaste lastega otsustasime putukate teema ka iganädalastesse õppe-kasvatustegevustesse lõimida. Igal nädalal valisime ühe putuka, kellest rääkisime põhjalikumalt ning kelle nimes leidus täht, mida nädala jooksul õppisime. Õpitud 24 putuka kohta valmis mahukas slaidiprogramm “Putukad ja…”, mida lapsed huviga jälgisid ning mis oli nende teadmiste kinnistamisel väga suureks abiks.
Slaididel edasi antud info oli esitatud lasteaialapsele arusaadavalt ja lihtsalt, välja oli toodud põnevaid fakte, mis lastele hästi meelde jäid. Oli ka videomaterjal putukate häälte ja elutegevuse kohta.
Eespool nimetatud slaidiprogrammi esitleti ka maakondlikul lasteaiaõpetajate õppepäeval ning see tekitas õpetajate seas huvi, sest eakohast õppematerjali ei ole lasteaialastele alati lihtne leida. Sügisel plaanime teha õppematerjali interneti vahendusel kättesaadavaks kõikidele huvilistele.
Matkad, õppekäigud ja väljasõidud
Putukaid oleme koos lastega otsinud ja uurinud matkadel, õppekäikudel ja väljasõitudel. Meil oli võimalik vaadelda ja raamatu järgi määrata ka mitmesuguseid putukaid, keda lapsed ja nende vanemad meile aktiivselt õppematerjaliks pakkusid. Esimene putukas, keda lapsed said põhjalikult uurida, oli kartulimardikas, kelle leidsime oma rühma kartulivaolt lasteaia õuealal. Kuigi mardikas oli meie kartulile kahju teinud, saime ikkagi oma vaost märkimisväärse saagi, mida sortisime ja kaalusime. Kogu oma saagi kasutasime otstarbekalt: valmistasime tärklist, tegime kartulikooki, keetsime ja praadisime. Küll maitsesid omakasvatatud kartulist valmistatud toidud hästi!
Teine suurem eesmärk oli lõppeval õppeaastal rahvakultuuri tutvustamine, mida tegime väga mitmel moel. Juba sügisel seadsime rühmas üles kangasteljed ja lapsed asusid usinasti kaltsuvaipa kuduma. Esimese vaiba kudusid kõik ühiselt, kuid kevadeks valmis igal lapsel kodunt toodud materjalist oma vaibake. Kangastelgedel kudumine osutus väga populaarseks nii poiste kui tüdrukute hulgas, see rahustas ka kõige kärsitumaid lapsi ning andis võimaluse rakendada oma loovust.
Vanad traditsioonid au sees
Sügisel toimunud leivanädala ajal käisime koos lastega vaatamas viljapeksu, mida tehti nii kootide, viljapeksumasina kui ka tänapäevase kombainiga. Rühmas küpsetasime ise rukkileiba ja karaskit, mille lõhna oli tunda kogu majas. Soe leib koos võiga oli kõikide laste lemmik. Õppevahendina valmis raamat Eestis kasvavatest teraviljadest.
Rahvuslik joon läbis rohkem või vähem kõiki meie üritusi ja toiminguid. Mardipäev möödus vanu traditsioone järgides. Martidena külastasime Põltsamaa linnavalitsust, kus linnapea meid vastu võttis.
Kohe pärast kadripäeva hakkasime valmistuma linna jõululaadaks. Selleks korraldasime koos vanematega meisterdamisõhtuid, kus valmisid rahvuslikus stiilis kuusekaunistused ja pakikaardid. Meie rühma üksmeelne meeskond oli juba eelnevalt valmistanud helkureid, mis läksid laadal väga hästi kaubaks. Teenitud raha eest soetasime rühmaruumi kasutatud nahkdiivani. Laadal pälvisime ka parima kaupleja tiitli.
Rühma jõuluaegsed toimetused järgisid vana rahvuslikku stiili. Kõige enam pakkusid lastele huvi tanguvorsti tegemise talgud. Vorstid toppisime ehtsasse seasoolde, mille muretsemise eest oleme tänulikud lapsevanemale. Toomapäeval meisterdasime koos lastega kaltsudest Tahma-Tooma, mille sokutasime naabrite ukse taha. Tegevus oli lastele põnev ning nii mõnigi lubas ka kodus endale Tooma valmistada. Rühma jõulukuusk, mille tõi meile lapsevanem, sai selga rahvusliku rüü — laste valmistatud lõngast ehted. Enne jõulupidu külastasime kirikut, kus meile pidas jutluse kirikuõpetaja Markus Haamer. Ülev oli ka oreli saatel jõululaule laulda. Jõulupeo teema oligi vana aja jõulud. Kõik lapsed ja õpetajad olid rahvariietes, peo kava oli suures osas üles ehitatud regilaulule ja vanadele mängudele-tantsudele. Jõulupeoltki ei puudunud putukad. Seekord olid nendeks unustatud kilk ja kirp, kes olid üllatuskülalised ning lõid peol vahva meeleolu. Ja nagu laulusalmgi ütleb, hüppas kirp lõpuks aknast välja.
Palju uusi mänge
Vastlapäev möödus traditsiooniliselt — liulaskmise ja rahvalike mängudega Kuningamäel. Teatrikuu raames lavastasime näidendi “Jussikese seitse sõpra”, kus osalised olid rahvariietes ning kasutati rahvalaulu ja -mänge. Publik võttis näidendi väga soojalt vastu. Olles eelnevalt tutvunud jüripäeva kombestikuga vanal ajal, külastasime moodsat suurfarmi, kus lapsed said tutvuda tänapäevase karjakasvatuse ja piimatootmisega.
Putukad ei ole puudunud üheltki meie lasteaia ettevõtmiselt. Meie rühmast laulustuudios õppivad lapsed esinesid meeleolukal putukateemaliste laulude konkursil “Pirinal-põrinal”.
Lasteaia 40 aasta juubelgi möödus Põltsamaa kultuurikeskuses sumisedes: kõik lapsed, kogu maja personal ja ka paljud vanemad olid kehastunud putukateks. Üheskoos lustisid nii kärbsed, lepatriinud, sajajalgsed, mardikad, rohutirtsud, liblikad, sipelgad kui ka ristämblik. Peo lõpus sai iga laps kingituseks laste, vanemate ja õpetajate ühiselt koostatud ning KIK-i projekti abil rahastatud putukate aabitsa.
Õppeaasta jooksul valmisid rühmades ka toredad teemakohased õppemängud. Vaarikamarja rühm valmistas tekstiilist lauamängu “Ämblikule külla!”, käsitööna valmisid mängu “Leia õige!” tarbeks 14 erinevat heegeldatud putukat. Mängus “Kes ma olen?” moodustas laps liitsõnast koosneva putuka nime. Lisaks mängudele valmisid rühmades töölehed putukatest ning õpimapid.
Oleme rahul, et kahe suure eesmärgi kõrval sai täidetud ka meie põhieesmärk – lapsed on kooliks hästi ette valmistatud. Putukauurijate projekt kestab meie majas selle õppeaasta lõpuni. Ees ootab veel kogu lasteaia matk koos lapsevanematega ning viiepäevane suvine laager koolieelikutele. Laagri programmi kuuluvad tegevus ja väljasõidud, mille eesmärk on silmaringi laiendamine ja teadmiste jagamine putukate kohta.
i
EVE JÄRVISTE, EVE KULP, lasteaia “Mari” õpetajad
