Kahe linna sõprussidemed said alguse 1992. aastal. Omavaheline koostöö ja vastastikused külastused pole katkenud, küll aga on viimasel ajal võtnud mõneti teistsuguse kuju. Kui algusaastatel toodi sõpruslinnast Põltsamaale humanitaarabi, siis nüüd on igal aastal kellelgi põltsamaalastest olnud võimalus õppida sealses rahvaülikoolis ja ühtlasi õppida rootsi keelt.
Erinevatelt mandritelt
Solleftea linnapea Gunvor Erikssoni ja volikogu esimehe Elisabet Lasseni kutsel saabusid linna juubelipidustustele sõpruslinnade esindajad erinevatelt maadelt ja mandritelt ? Jaapanist, Ameerika Ühendriikidest, Poolast, Norrast, Soomest ja Eestist Põltsamaa linna delegatsioon. Põltsamaalasi esindasid seekord linnapea Jaan Aiaots, muuseumi juhataja Rutt Tänav, spordirahva ja linnavolikogu poolt Margus Metsma ning endine linnapea Udo Vellend, kelle ametisoleku ajal sõprussidemed alguse said. Margus Metsma, kes omal ajal esimese põltsamaalasena Rootsis rahvaülikoolis õppis, oli seekord ühtlasi ka tõlgiks.
Sõpruslinnade esindajatele näidati ka kohalikke vaatamisväärsusi, anti ülevaade olulisemate tootmisharudena metsatööstusest, põllumajandusest, hüdroenergia tootmisest, IT-alasest tegevusest ja turismist. Et linna läbivale jõele on ehitatud hüdroelektrijaam, saadakse siit 15 protsenti kogu riigi elektrienergiast. Selles linnas asub ka kuulus suusatamise erikallakuga gümnaasium.
Linna pidulik sünnipäevapidu peeti 6. juunil. Üles astusid nii kohalikud isetegevuslased kui ka Mississippi kallastelt pärit noored balletitantsijad.
Lisaks juubelipidustustele toimus ka mitmeid argiseid arutlusi ja kokkuleppeid, millest olulisemad puudutasid tööjõu küsimusi. Et Rootsis valitseva tööjõupuuduse tõttu on seal ametis palju poolakaid, kujunesid ka põltsamaalastel Poola Rudniki linna esindajatega tööjõu asjus läbirääkimised edaspidiseks koostööks.
Kogemusi ja emotsioone
Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav viibis delegatsiooni koosseisus sõpruspiirkonnas esimest korda. Tema sõnul oli reis eriliselt emotsiooniderohke ja ühtlasi kogemuslik. Sügava mulje jätsid kohalikud vaated ja head kontserdid, mida delegatsioonidele pakuti. Koos Poola, Norra ja soomerootslastest naistegrupiga oli tal võimalus külastada ka kaunis paigas asuvat möödunud sajandi alguses asutatud kunagist tuberkuloosisanatooriumi, kus praegu ravitakse stressi, depressiooni ja ülekaalulisust ning kus arstid on enamikus pärit Poolast ning patsiendid Norrast. Lisaks sellele oli naisperel samal ajal, kui mehed suundusid metsamasinaid vaatama, võimalus tutvuda tekstiiliarhiiviga. Ruti sõnul oli temal kui muuseumitöötajal eriti huvitav näha, kuidas eksponaadid on suurepäraselt paigutatud ja kaitstud ning ühtlasi on neid mõnus vaadata.
VAIKE KÄOSAAR