Sitsiiliasse sattus Tiina tänu oma itaallastest sõpradele.
“Just seetõttu, et mul oli sellest rahvusest sõpru tekkinud, olin hakanud itaalia keelt õppima,” ütles Tiina Kumm. “Ning tasapisi hakkas idanema mõte, et võiks kusagil itaalia- või inglisekeelses keskkonnas õpinguid jätkata.”
Kui siis tuttavad ütlesid, et Sitsiilia ülikoolis on olemas doctorato ehk doktorantuur Tiinale sobival erialal ? ta on õppinud nimelt Tallinna Tehnikaülikoolis bio- ja toiduainetehnoloogiat ning töötanud veterinaar- ja toidulaboris ja veel mõnes taolises ?, käiski Tiina Messinas ülikooliga tutvumas ning saatis seejärel ära doktorantuuri astumise dokumendid.
Mitu kuud polnud Sitsiiliast kippu ega kõppu kuulda, kuni äkki ? 2004. aasta jaanuaris ? helistas sõber Itaaliast ja ütles, et viie päeva pärast on doktorantuurieksamid. Selgus, et ülikoolist Tiinale saadetud kiri oli kaduma läinud. Vaatamata napile ajavarule suutis Tiina siiski endale nädalase puhkuse ja lennupiletid organiseerida ning jõudis eksamitele. Need õnnestusid ja juba veebruari algul pidanuks Tiina Sitsiilias tagasi olema, et doktoriõpinguid alustada.
“Siis palusin küll natuke ajapikendust, et Tallinnas töösuhe lõpetada ja korter maha müüa,” meenutas Tiina. “Aga veebruari keskel olin tõesti tagasi.”
Kuna 2004. aasta veebruaris Eesti veel Euroopa Liitu ei kuulunud, ei olnud Tiinal alguses võimalust doktoristipendiumi taotleda. Ent asjad muutusid peatselt ning Sitsiilias elamise rahaline külg lahenes. Ka viisa taotlemisest pääses Tiina tänu Eesti Euroopa Liitu astumisele. ELi mittekuuluva riigi kodanikuna võinuks Tiina poole aasta jooksul viisata Itaalias viibida kolm kuud. Kolme kuu möödudes oli Tiina aga juba ELi liikmesmaa kodanik.
Itaalia keelt oli Tiina enne Sitsiiliasse minekut õppinud nii palju, et suutis suulised doktorantuurieksamid juba selles keeles sooritada, kirjalikud tegi inglise keeles. Ka laboris püüdis ta töökaaslastega kohe itaalia keeles suhtlema hakata. Ega itaallased viitsivatki alati inglise keelt rääkida, kui ka oskavad. Samas on nad väga abivalmid, nii et kui uustulnuk mõnest asjast itaalia keeles aru ei saa, tehakse talle lahkesti inglise keeles selgeks.
Austraaliasse ei jõudnud
Mis Messinas tehtavasse teadustöösse puutub, siis sellest pole Tiinal lihtne rääkida ei eesti ega ka itaalia keeles, sest kogu sellealane terminoloogia ja kirjandus on inglisekeelne. Ka oma artikleid ja teadustöid kirjutavad Tiina ja tema kolleegid enamasti inglise keeles. Ühest küljest eelpool nimetatud põhjusel, teisalt sellepärast, et siis pole vaja neid rahvusvaheliste teadusväljaannete või -konverentside jaoks tõlkima hakata.
“Ala, millega ma tegelen, on multidimensionaalne vedelikkromatograafia,” ütles Tiina. “See on lühidalt öeldes üks ainete lahutusmeetod. Konkreetsemalt uurin lipiide, täpsemalt triglütseriide eri ainetes, näiteks vereseerumis, piimas jne.”
Põhimõtteliselt tegelebki kogu labor, kus Tiina töötab, ühe valdkonnaga, ent igal teaduril ja doktorandil on selle sees oma kitsam uurimisteema. Teaduritele ja doktorantidele on teadustöös abiks üliõpilased. Tiina kinnitas, et on sattunud teadustööd tegema väga heasse seltskonda: nende laboril on sidemed maailma selle ala tipptegijatega. See omakorda tähendab laiu võimalusi oma töid teaduskonverentsidel esitleda. Ja mitte ainult Itaalias toimuvatel.
Tiinal terendaski hiljuti silme ees võimalus lennata Austraaliasse: talle omistati nimelt Young Investigator Award ehk noorteadlase preemia, mis taganuks talle osamaksuta pääsu juuli lõpus Rohelisel Mandril toimuvale erialakonverentsile ja võimaluse teha seal ettekanne.
“Juhendajad annavad meile aeg-ajalt ideid, mis sobivad mõne konverentsi teemaga,” ütles Tiina Kumm. “Kavandatava uurimuse kohta tuleb kirjutada umbes pooleleheküljeline inglisekeelne nn abstract ehk lühike sisukokkuvõte ning saata see koos oma eluloo ja karjäärikirjeldusega korraldajatele, kes siis otsustavad, kas see uurimus sobib konverentsile ning kas seda tahetakse kuulda ettekandena või näha poster-vormis ehk plakatisuuruse skeemina vormistatult.”
Tiina abstract, nagu öeldud, meeldis Austraalia konverentsi korraldajatele ja Tiina kirjutas ettekande valmis. Lennupiletidki olid tellitud, kui äkki selgus, et ülikoolil napib raha doktorantide Austraaliasse saatmiseks: sõit ja majutus oleksid maksnud nimelt 2000 eurot ehk enam kui 30 000 krooni. Nii jooksiski Tiina võidetud Young Investigator Award ühest küljest tühja, sest Tiina ise Austraaliasse ei pääsenud. Teisalt ei jäänud tema uurimus siiski ette kandmata: sellega esines Austraalias Tiina professorist juhendaja, kes nii või naa sellele konverentsile pidi minema.
“Juhendajatel on meie teadustöödes tegelikult päris suur roll,” tunnistas Tiina ja ega ta Austraalia-sõidu ärajäämise pärast ülearu kurb polnudki, sest konverentse, kus esineda, tuleb veel ja veel. Õigupoolest on üks neist nüüdseks juba seljataga: pärast augusti keskele jäänud kahenädalast puhkust Eestis ei naasnudki Tiina kohe Messinasse, vaid käis enne ära teaduskonverentsil Kopenhaagenis.
Mitte ainult töökaaslased
Paarinädalasi Eestis-käike kasutab Tiina ka selleks, et oma Tartus ja Tallinnas elavaid sõpru külastada, ent suurema osa ajast tahab ta lihtsalt kodus, omaste ja looduse keskel olla.
“Messina on umbes Tallinna mõõtu linn ja looduses viibimise võimalusest tunnen seal vahel küll suurt puudust,” ütles Tiina. “Omastega on ka väga tore üle hulga aja kokku saada ? kasvõi selleks, et näha, kuipalju õepojad vahepeal kasvanud on.”
Messinas suhtleb Tiina ka vabal ajal põhiliselt nendesamade inimestega, kellega koos laboris töötab. Kahega neist jagab ta korterit. Tal on päris hea meel, et need on itaallased, kes tihti nädalavahetuseks koju sõidavad, sest Tiina tunneb, et vajab vahel aega omaette olemiseks. Itaallased seda üldjuhul ei vajavat: nemad suhtleksid kakskümmend neli tundi päevas ja seitse päeva nädalas.
Tegelikult itaallaste päikseline ja avatud loomus meeldib Tiinale. Ta käib oma laborikaaslastega meeleldi õhtuti väljas ja kui kutsutakse, läheb neile koju küllagi. Ka itaallaste kombe vastu vähemalt kord päevas pastat süüa polevat tal midagi: itaallased oskavad pastat nii hästi teha. Ehtne itaalia pitsagi on Tiina sõnul midagi hoopis paremat kui see, mida meil siin enamasti pitsa pähe pakutakse. Kõige parem olevat, muuseas, puuküttega ahjus küpsetatud pitsa, millel kerge hõrk suitsumaitse juures. Ja ket?up ei kuuluvat ehtsa itaalia pitsa koostisse üleüldse!
Spetsiifilistest Sitsiilia toitudest on Tiina lemmikuks kujunenud parmigiana ehk bakla?aanidest, tomatikastmest ja juustust koosnev vormiroog.
“Ma ise ei ole parmigiana‘t veel teha proovinud, aga ma tean enam-vähem, kuidas see käib,” ütles Tiina.
Küsimusele, kas ta võiks kunagi Eestisse naastes itaalia restorani avada, vastas Tiina, et neid olla siin tematagi piisavalt, aga ühe väikese saia- ja kondiitripoe peale võiks mõelda küll: need olevat Itaalias väga armsad. Musta leiba neist, tõsi küll, osta ei saa: seda südamelähedast kraami võtab Tiina kodus käies kaasa nii palju kui tassida jaksab ja sügavkülmikusse mahub.
Peatüki “Sitsiilia” lõpetuseks ütles Tiina muiates, et maffia on selles paigas tõepoolest olemas, aga tavainimene sellega lihtsalt kokku ei puutu. Mis aga puutub kuumaverelistesse Itaalia meestesse, siis naistel, eriti võõramaalannadel järel käimisest ja “Bella! Bella!” hõikamisest ei maksa alati mingit tagamõtet otsida.
“Kui itaalia mees leiab, et tänaval vastu tulev naine on bella, st ilus, siis ta seda ka ütleb,” sõnas Tiina. “Ja üleüldse tahavad nad lihtsalt vahetpidamata ja kõigiga suhelda.”
300 päeva päikest
Pärast puhkust lubas Tiina tõsiselt käsile võtta doktoritöö kirjutamise. Selle teema vajab veel täpsustamist, valmis peaks see aga saama selle aasta lõpuks või tuleva aasta alguseks. Mis saab edasi, selle üle pole Tiina veel tõsiselt mõelnud. On võimalik, et ta jääb edasi Messinasse, on võimalik, et läheb edasi kuhugi mujale. Eestisse naasmist ta praegu väga tõenäoliseks ei pea.
“Kui tagasi tuleksin, ei saaks ma päriselt sama asjaga enam edasi tegelda, sest see ala pole Eestis lihtsalt veel samal tasemel kui Itaalias,” ütles Tiina mõtlikult. “Meie labor teeb näiteks tihedat koostööd kromatograafiaseadmeid tootva firmaga ja tööstusettevõtetega, kelle laborites on sellised seadmed. Eestis nii suuri ja rikkaid ettevõtteid, kes sellise aparatuuri suudaksid hankida, polegi.”
Tiina usub siiski, et kunagi tulevikus saab ta oma teadmised ja kogemused ka eesti teaduse hüvanguks ära kasutada. Nii võõrdunud ta Eesti elust enda arvates küll pole, et sellega üldse enam ei kohaneks.
“Ainult ränk sügismasendus võib siin küll peale tulla: Sitsiilias paistab ju päike kolmesajal päeval aastas,” tõdes Tiina.
Kahetsenud pole ta Sitsiiliasse end täiendama minekut kordagi. Ta ise tunneb ja teisedki on öeldnud, et ta on itaallaste eeskujul palju avatumaks muutunud, itaalia keele oskuse paranemisest, erialasest edenemisest ja maailma nägemisest ei maksa rääkidagi.
Eile oli 1. september. Küllap rääkis nii mõnegi Eestimaa kooli direktor õppeaasta avaaktusel sellest, kuidas hea haridus teeb lahti kõik uksed ja avab tee laia maailma. Nende jaoks, kes oskavad tahta ja jaksavad püüda, avabki.
RIINA MÄGI
