Septembri keskpaigast, mil näitus Kolga-Jaanist, esimesest eksponeerimispaigast Põltsamaale jõudis, on sealses kiriklas olnud kui pesupäev: sadakond kileümbrisse pakitud postkaarti on nimelt nelja-viiekaupa kinnitatud laest alla rippuvatele nööridele. See nutikas lahendus võimaldab vaatajal lugeda Tiit Pruuli poolt postkaartide taha kirjutatud kommentaare. Ilma nendeta oleks aga nähtava mõistmine üpris raske, sest näitus hõlmab kaugelt rohkemat kui eestlase silmale harjumuspärased luteri ja õigeusu kirikud.
“Kaarditagused kommentaarid on Tiit Pruuli kirja pannud vastava paiga külastamise järgse esimese emotsiooni pinnalt. Ja ma arvan, et selliseina on neil suuremgi väärtus, kui olnuks kodus teatmeteoseid uurides kirjutatuil,” arvas EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Arho Tuhkru.
Maailma avastada ja selle mitmepalgelisust lahti mõtestada võib tema sõnul ükskõik missuguse elemendi ? looduseimede, riietumis- ja toitumistraditsioonide, kirjakasutuse või mille iganes ? kaudu. Tiit Pruuli jaoks olid ümbermaailmareisil olulised just pühamud ja pühapaigad. Ja kuna rollingute marsruut järgis sageli just iidseid kaubateid, mis aitasid kaasa eripalgeliste kultuuriareaalide tekkele, siis sai sel moel kogunenud kogemus ääretult rikkalik.
Näituselgi võib näha pilte kõikvõimalikest pühapaikadest ? kristlikest pühakodadest, nii pisikestest külakirikutest kui ka suurlinnade hiidkatedraalidest juudi sünagoogide, islami mo?eede, budistlike templite, inkade ja maiade pühamute, indiaanihõimude tootemsammaste ning palju muuni. Ühest küljest andis nende rajatiste nägemine kindlasti põhjust süüvida neid püstitanud inimeste mõtte- ja tundemaailma, teisest küljest tekitas mõnikord ka küsimuse, kuidas nende püstitamine üldse võimalik oli. Mis jõuga ehitati ajal, mil kraanad ja rataski olid leiutamata, valmis näiteks maiade templid?
“Ma ise olen Kanadas seisnud indiaanlaste püstitatud 28 meetri kõrguse seedripuust välja raiutud tootemsamba ees ja tundnud tõelist aukartust selle püstipanijate ees. Võrdluseks niipalju, et Põltsamaa kiriku torni kiviosa on 24 meetri kõrgune,” ütles Arho Tuhkru.
Tema sõnul on üks küsimus see, kuidas inimene interpreteerib eri pühapaiku, teine aga see, kuidas ta interpreteerib iseennast eri pühapaikadega kokku puutudes. Inimese ja maailma mõistmist avardavad mõistagi mõlemad tegevused.
“Mul on väga hea meel, et Põltsamaa rahvale, kes kodunt suhteliselt vähe välja pääseb, maailm sedasi koju kätte toodi. Inimene, kes vähe reisinud, ajab juba Tallinna tänavail mustanahalisi inimesi kohates silmad pärani, aga maailmas on veel väga palju muud põnevat ja imeväärset,” ütles Arho Tuhkru.
Tõepoolest: üksnes kodus, oma harjumuspärases keskkonnas viibides võib inimene sellesse harjumuspärasesse kapseldudagi ning kõike võõrapärast ja arusaamatut kartma või halvemal juhul koguni vihkama hakata. Viha, hirm ja sallimatus on aga just need, millest nüüd, XXI sajandisse jõudes, tasapisi vabanema peaksime hakkama.
“Nii Tiit Pruuli kui ka minu enda maailmas reisimise kogemus näitab, et ka paikades, mida meedia kuumimate kriisikolletena serveerib, ei pruugi sa end tunda nii, nagu oleks sul püstolitoru kogu aeg kuklas. Kui sa oled heatahtlikult meelestatud ning respekteerid kohalikke kombeid ja tavasid, võetakse sind enamasti ikka lahkesti vastu,” ütles Arho Tuhkru.
Kui Tiit Pruuli Põltsamaal näitust avamas käis, kinkis ta Veerevate Eestlaste rännuteekonda kajastava maailmakaardi nii maailmareisi toetanud ettevõtja Andres Koernile kui ka Arho Tuhkrule. Kirikumehele kingitud kaarti võib pühapaikade näituse juures ka näha. Novembri algul kolib väljapanek Tallinna Toomkirikusse.
Mis juuresolevatesse fotodesse puutub, siis pärinevad need Tiit Pruuli postkaartidelt. Ka piltide allkirjad on tema sulest.
RIINA MÄGI
