|
|
Juba ülemöödunud aastal algas Põltsamaal suuremahuline vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine, millega saadi valmis eelmise aasta lõpus. Neljapäeval tõmmati tehtule pidulikult joon alla. |
Põltsamaa Varahalduse tegevdirektori Kuldar Kipperi sõnul hakati vee- ja kanalisatsioonitrasside ettevalmistamisega tegelema 1999. aastal ja kopp löödi Põltsamaa jõe paremkalda linnaosas esmakordselt maasse 2000. aastal. Alates sellest ajast jõudsid uued torustikud igal aastal paarile-kolmele tänavale, kuid selline tempo polnud kogu linna jaoks loomulikult rahuldav.
“Põltsamaa linn asub kaitsmata põhjaveega alal ja seetõttu tuli selline töö ette võtta juba keskkonnakaitset silmas pidades. Lampkastid, mille olukord pole kuigi hea, reostavad kindlasti keskkonda. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud võimaldavad nüüdisaegseid mugavusi, kus elamutes jõuab puhas vesi tuppa ja heitvesi juhitakse kanalisatsiooni. Varem paljudel Põltsamaa elanikel selliseid hüvesid polnud,” tõdes Kipper.
Ligi 37 kilomeetrit uusi torustikke
i
Sellise mahuga töö saadi ette võtta ainult tänu Euroopa Liidust saadud rahale. Põltsamaa jõe paremkalda linnaosa torustikud paigaldas ning biopuhasti uuendas AS Nordecon. Vasakkalda linnaosas ja linna lähiümbruses alustas tööd Water-Ser Ehitusjuhtimise OÜ ning lõpetas Taskar OÜ. Rekonstrueeritud peareoveepumpla tööd saab jälgida linna biopuhasti arvutivõrgu abil, millega see on ühendatud. Väga suur töö tehti ära ka linna biopuhasti renoveerimisel ja laiendamisel. Kokkuvõttes läksid kõik vee- ja kanalisatsioonitööd ning biopuhasti laiendamine ja rekonstrueerimine maksma 3,6 miljonit eurot. Kaasrahastajatena osalesid projektis Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ja Põltsamaa Varahalduse OÜ. Vald osales kaasrahastajana Võhmanõmme ja Pauastvere küla vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamisel ning nende ühendamisel ühtse reoveekogumise alaga.
Ootamatu pankrot tekitas segadust
Kuldar Kipperi sõnul on kahe aasta sisse, millal neid töid teostati, mahtunud üsna palju probleeme ja muresid, aga ka rõõme. Kõige mõrum pill, mis alla tuli neelata, oli töid teostanud firma Water-Ser Ehitusjuhtimise OÜ pankrotistumine just kibekiirel tööajal.
Mullu jaanipäeva paiku tehtud pingutustest võib rõõmu tunda selles mõttes, et vaatamata ebameeldivale üllatusele, suudeti linnas töö ära teha. Seda jätkas ning viis eduka lõpuni AS Taskar.
Eelmisel aasta sügisel suudeti uued trassid rajada ka ühele Põltsamaa linna peamisele sissesõiduteele — Jõgeva maanteele.
i
Biopuhastil mitmeid tehnoloogilise uuendusi
i
Suure osa tööde esimesest etapist moodustas linna biopuhasti rekonstrueerimine ja uuendamine. Väga olulise täiendusena paigaldati biopuhastile 1300-kuupmeetrine ühtlustusmahuti, mis vastab Kuldar Kipperi sõnul umbes ööpäevasele reovee töötlemise mahule. Ühtlustusmahutit on vaja väga vihmasel ajal, kui puhastisse satub palju sadevett.
Samuti paigaldati biopuhastile täiendav mudatsentrifuug, suurendati settebasseinide aeratsioonivõimsust ja paigaldati kaks uut setitit, mis takistavad muda voolamist settebasseinidest biotiikidesse, kus toimub reovee lõplik puhastamine.
Biopuhastis sai paika ka uus muda regeneratsioonimahuti, kus hoitakse värske hapnikuga rikastatud muda. Kui puhasti biomudasse satub ebasoovitav bakter, on võimalik kahjustatud muda puhastist eemaldada ja asendada see värske hapnikuga rikastatud mudaga.
Kõigi nende tehnoloogiliste uuenduste tulemusena on paranenud biopuhasti töökindlus ja vähenenud ohuriskid keskkonnale. Juurde rajati ka mitu uut settebasseini.
Biopuhasti juures tegutsevate inimeste töötingimuste parandamiseks ehitati senisele kahekordsele kontoriosale peale kolmas korrus, kus hakkab paiknema labor. See pole küll akrediteeritud ja seal pole lubatud pakkuda teenustööd, kuid see aitab senisest oluliselt paremini analüüsida biopuhastis toimuvaid protsesse.
i
Väsitav ja emotsionaalne
Põltsamaa Varahalduse tegevdirektor loodab, et käeoleval aastal saab alustada vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise teise etapi töödega. Siis on kavas ühendada linna reoveekogumise alaga ka Põltsamaa valla Mõhu piirkond, mida kohalik rahvas tunneb suvilate piirkonnana.
Kui esimesel etapil oli pearõhk uutel torustikel, siis teisel etapil on esiplaanil olemasolevate uuendamine. Seega moodustab rekonstrueerimine umbes 80 protsenti tööde mahust.
Teise etapi käigus rajatakse Põltsamaa linna 10 veemõõdusõlme, mis võimaldab senisest paremini trasside toimimist jälgida ja vajadusel lekkekohti üles leida. Neljapäeval lõpetatud esimese etapi tööde käigus suudeti siiski olulisemad ja suurema mahuga tööd Põltsamaal ära teha, teise etapi tööd on mahult poole väiksemad. Kui vee- ja kanalisatsioonitööde teine etappki kord lõpeb, tuleb Kuldar Kipperi sõnul pöörata suurt tähelepanu hooldustöödele, sest ilma selle suure süsteemi pideva jälgimise ja hooldamiseta võiks Põltsamaa linn 30-40 aasta möödudes olla taas olukorras, kus kogu tööga jälle otsast pihta hakata tuleks. “Tuleb tunnistada, et esimese etapi tööd on olnud päris väsitavad. Ei osanud alguses ettegi kujutada, et sellise suure projekti käigus nii palju inimlikke emotsioone esile kerkib. Kuid ilmselt olid need paratamatud. Mina olen tulemusega rahul,” lausus Kuldar Kipper.
Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise esimene etapp
*Kestis 2008-2011
*Põltsamaale rajati veetorustikke 17,73 kilomeetri ulatuses
*Kanalisatsioonitorustikke paigaldati 19,06 kilomeetrit *Survekanalisatsioonitorustikku oli sealhulgas 0,97 kilomeetrit
*Ehitati välja ning rekonstrueeriti kokku 497 liitumispunkti
*Põltsamaa jõe paremkalda linnaossa rajati kolm uut ning rekonstrueeriti olemasolev peareoveepumpla
*98 protsendil Põltsamaa linna elanikest on võimalik liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
i
TOOMAS REINPÕLD
