Eile Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud maaelu foorumil keskenduti nii maaettevõtluse kui ka maaelu kui terviku mitmekesistamisele.
iii
Mõttevahetusel jagasid oma kogemusi põllumajandusametnikud, teadlased, õppejõud, nõustajad ning samuti põllumajandustootjad. Mitmetest ettekannetest ja sõnavõttudest selgus, et põllumajandusele alternatiivsetel elualadel on rakendust leidnud peamiselt väikeettevõtjad.
Kindlustab stabiilsuse
Jõgevamaalt oli foorumil osalejaid kõige rohkem Põltsamaa Ametikoolist.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja maaelutoimkonna esimees Margus Timmo ütles sissejuhatuses, et maaelufoorumeid on korraldatud alates 2005. aastast.
Timmo tõdes, et kui riik võtaks eesmärgi regionaalpoliitikat tõeliselt ellu viia, siis suudaksid ka maainimesed majandusvaldkonnas palju rohkem korda saata. “Mida rohkem inimesi maal elab ja töötab, seda vähem ülerahvastatud on ka suuremad linnad,” kinnitas põllumajandus-kaubanduskoja maaelutoimkonna esimees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on maaelu mitmekesistamine vajalik suuresti seetõttu, et majandus areneb tsükliliselt, tõusude ja mõõnadega. Mitmekesistamine kindlustaks aga maaelu stabiilsuse.
“Maaelu mitmekesistamisel tuleb eristada kahte vormi. Üks neist on põllumajandustootmise sisene mitmekesistamine, mis tähendab, et paralleelselt traditsiooniliste põllumajandusharudega tegelevad põllumehed mõne vähem levinud põllumajandusvaldkonnaga, näiteks kasvatavad ravimtaimi või toodavad veiseliha mahemeetodil. Teine maaettevõtluse mitmekesistamise viis on põllumajanduse väline ja selles valdkonnas on praegu kõige tuntumaks tegevuseks turism ja puidutöötlemine. Loodetavasti lisandub aga veel uusi tegevusharusid,” ütles põllumajandusminister.
Alternatiivid põllumajanduse baasil
“Kogemused näitavad, et suuremad põllumajandustootjad jäävad põhiliselt truuks teraviljakasvatusele või piimatootmisele. Alternatiivset tootmist praktiseerivad rohkem väikeettevõtjad, kes otsivad võimalusi konkurentsis püsima jäämiseks, ” märkis minister.
Küsimusele, mis meenub maaelu mitmekesistamise teemal seoses Jõgevamaaga, vastas Helir-Valdor Seeder, et selleks ettevõtteks on Kalatalu Härjanurmes, milles ühendatud nii kalakasvatus kui ka turism.
Maaelu mitmekesistamisest Tartumaal tõi ajalehele näiteid sealse põllumeeste liidu esimees Jaan Sõrra. “Reti meierei Nõo vallas toodab ainsana Eestis hallitusjuustu. Firmal Tartu Agro on oma tapamajad, Tartu valla seakasvatusettevõttel Jampo aga müügilett Tartu turul. Huvitav näide maaelu mitmekesistamise alal on Elva lähedal asuv Vaide motell. Selle omanikud hakkasid kõigepealt tegelema põllumajandusega, seejärel spetsialiseerusid turismile, millega on silmapaistvat edu saavutatud. Ma arvangi, et kõige paremini kujunebki alternatiivne ettevõtluse vorm põllumajandustootmise baasil.”
“Põltsamaa ümbruses on mitmeid edukaid põllumajandusettevõtteid. Minu arvates on ka selles piirkonnas vajadus alternatiivsete tegevusharude järele,” ütles põllumajanduskonsulent Liia Lust, kes on ka Põltsamaa vallavolikogu esimees.
“Kahju on aga sellest, et foorumil Jõgevamaa põllumajandustootjaid ja teisigi ettevõtjaid võrdlemisi vähe oli. Ehk jäi puudlikuks sündmuse reklaam või on koolitusi ja nõupidamisi sedavõrd palju, et majandusinimestel napib aega nendel osalemiseks,” rääkis Lust.
Kõige aktiivsemalt osales foorumil aga Põltsamaa Ametikool. “Tulime siia põllumajanduse eriala neljanda kursuse õpilastega, kes kindlasti uutest ideedest huvituvad,” ütles majandusõpetaja Tea Kaju.
“Maaelufoorum avardas märkimisväärselt mu silmaringi. Ise kaalun praegu, kas pärast ametikooli lõpetamist edasi õppida või hakata tööle talus. Praegu on talus põhitegevuseks teraviljakasvatus, kuid ehk hakkan tulevikus ka maasikaid kasvatama,” lausus ametikooli õpilane Kuno Pärlin, kelle kodu on Torma valla Koimula külas. Sama kooli põllumajandusõppur Allan Pajula on aga praktikal olnud Põltsamaa Roosiaias ja mõlgutab mõtteid oma roosikasvanduse rajamiseks.
“Mulle pakuks alternatiivsetest ideedest kõige rohkem huvi rapsiõlist biodiislikütuse valmistamine,” ütles Järvamaalt pärit Põltsamaa Ametikooli õppur Asko Eespere.
iii
JAAN LUKAS
