Kolmapäeval, 23. septembril toimus Põltsamaa kultuurikeskuses koosolek, kus kõneldi sellest, millised muudatused ootavad lähiaastail ees Põltsamaa valla haridusvõrku. Arutleti teemal, miks soovib Põltsamaa vald ümber korraldada senist haridusvõrku ning sulgeda osa praegu tegutsevaid koole.
TAAVI KELDER
Põltsamaa abivallavanem Karro Külanurm ja konsultatsioonifirma OÜ Cumulus Consulting juhatuse liige Mihkel Laan tutvustasid Põltsamaa valla haridusvõrgu ümberkorraldamise tausta, ajakava ja alternatiive. Külanurme sõnul on tänaseks juba üle vaadatud erinevate haridusvõrgu ümberkorraldamise variantide plussid ja miinused ning kuulatud ära ka ekspertarvamused.
Seotud teiste protsessidega
„Avalikustatud on kolm erinevat alternatiivi Põltsamaa valla haridusvõrgu ümberkorraldamise osas. Põltsamaa vallavalitsus ootab 11. oktoobriks kõigilt kirjalikke ettepanekuid nii alternatiivide kui ka haridusvõrgu ümberkorraldamise kohta üldisemalt,” ütles Külanurm.
Mihkel Laan ütles, et mõistlik oleks luua niisugune lahendus, mis kestaks kauem kui vaid aasta või paar. Haridusvõrgu ümberkorraldamine ja koolide liitmine on tema sõnul tihedalt seotud teiste protsessidega, nagu rahvastiku arv, tõmbekeskuste kujunemine, kohaliku omavalitsuse majanduslik seis.
Pärast ettekandeid oli esinejatele võimalik esitada ka küsimusi, seda võimalust paljud saalis viibijad ka kasutasid. Põltsamaa vallavolikogu liige ja endine Pajusi vallavanem Reet Alev tundis huvi, mis saab nendest maakohtadest, kus Põltsamaa vallal on plaanis sulgeda kohalik väikekool, kuid kuhu mõned ettevõtted rajavad lähiaastail juurde suurtööstusi ning seega tekib juurde ka uusi töökohti. Ta viitas oma küsimusega sellele, et Vägarisse rajatakse suurt biopelletitehast, mille tootmismahuks on planeeritud 157 000 tonni torrefitseeritud pelleteid aastas. Samas kõrval asub Aidu lasteaed-algkool, mille saatus võib olla sulgemine.
Suurettevõte nõudlust kooli järele ei pruugi tekitada
„Nagu on teada, tehakse hetkel Põltsamaa vallas Vägari piirkonnas päris suuri investeeringuid, rajatakse uut tehast. Ettevõtja vajab teatavasti endale ka töölisi, töölised aga vajavad elukohti ja kõike muudki. Kas haridusvõrgu ümberkorraldamise mudelite juures on arvestatud ka sellega, kuhu tekivad juurde uued töökohad,” küsis Reet Alev.
„Vastus on, et hetkel pole koolide ümberkorraldamisel sellega arvestatud. Suurettevõte ei tähenda ilmtingimata suuremat nõudlust kooli järele kohapeal, kui seal ei ole vastavat toetavat infrastruktuuri ja elukeskkonda – korterelamuid jne. Pigem käiakse kaugemale kooli või tööle. Toon näite lähipiirkonnast – Järva vallas asub Imavere saeveski, kus on kõrgepalgalised töökohad. Reaalsus on aga see, et põhikooli õpilaste arv Imavere koolis on langenud kiiremini kui Koigis, kus ei ole niisugust suurtööstust nagu Imaveres ning mis asub 15 km kaugusel töökohtadest ja ettevõtetest,” vastas Mihkel Laan.
Küsimusi esitati veel ühistranspordi ühenduste parandamise kohta Põltsamaa vallas, samuti selle kohta, kuidas plaanitakse koolivõrgu ümberkorraldamisega kulusid säästa, kas võimalik on kuue klassi alles jäämine Lustivere ja Adavere kooli ning millised on võimalikud muudatused uue kooli juhtimises Põltsamaal.
