Aasta alguses on kombeks tänada eelmisel aastal tehtu eest tublimaid inimesi. Nii oli see ka möödunud reedel Põltsamaal, kui tunnustati Jõgevamaa kultuuri-, spordi- ja terviseedendajaid.
Maavanem Viktor Svjatõšev ütles oma tänukõnes, et inimesed, kes eelmisel aastal maakonna heaks silmapaistvaid tegusid tegid, väärivad laiemat tutvustamist ja rahva mällu talletamist. Ta meenutas tervet rida sündmusi, mis läinud aastal Jõgeva maakonnas teoks said.
Terviseedenduse valdkonnas väärib maavanema sõnul esiletõstmist projekt “Jõgevamaa liikuma”. Möödunud kevadel toimus noorte alkoholiteemaline debatt “Ära osta mulle, ära osta talle” ning sama teemat puudutav konkurss, millega juhiti tähelepanu alkoholi kergele kättesaadavusele noorte seas. Lasteaedades viidi läbi turvalisuse kuu, kus kõne all ohutus ja turvalisus igapäevaelus.
Jõgevamaalt on lausa sajandite jooksul võrsunud mitmeid tuntud kultuuritegelasi. Maavanem tõi esile ka Võtikvere raamatulaada, mida külastas ka Eesti presidendipaar. Möödunud aastal avati uuenenud Mustvee kultuurikeskus ja Pajusi külamaja. Tegus kultuuriaasta võeti kokku konverentsiga “Miks? Kas? Kuidas? kultuuriking pigistab”.
Oluline on järjepidevus
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toivo Tõnson tänas ka omalt poolt kõiki, kes on oma tööd teinud järjepidevalt ning pühendunult. Tõnson ütles, et kui inimene on mõnda kultuurikollektiivi juhendanud lausa kümneid aastaid järjest, siis on see tõestus tema tahtejõust ning pühendumusest.
Tõnsoni sõnul on järjepidevus väga oluline ka spordis. Kui inimene on noorena ise tugev tegevsportlane, siis aastatega tema võimed ehk küll kahanevad, kuid kogemused ja oskused järjest kasvavad. Seetõttu väärivad esiletõstmist need endised sportlased, kes oma oskusi ja teadmisi on asunud nooremale põlvkonnale edasi andma.
Jõgevamaa spordiliidu Kalju president Kalev Kurs tõdes, et tunnustust on alati väärt veel rohkem inimesi, kui neid selleks esitatud on. Spordis on aga tema sõnul tunnustus väga konkreetne ja lihtsalt mõõdetav.
Luges eepose mitu korda läbi
Pühendunud tegevuse eest Kalevipoja muuseumi rajamisel elutööpreemia pälvinud Viivi Lani rääkis, et tema hakkas Kalevipoja muuseumiga tegelema aastal 2001, kui kool Kääpal suleti ja koolimaja tühjaks jäi. Seni töötas ta samas ajalooõpetaja ja õppeala juhatajana. Muuseumitööd vedas ta eest kaheksa ja pool aastat. Naise sõnul ei tulnud Kalevipoja muuseumi rajamise idee siiski mitte temalt, vaid Saare valla rahvalt. Eks idee tekkis legendist, kuidas Kalevipoja mõõk kohalikku jõkke sattus.
Tegelikult tekkis muuseumis Kalevipoja teema kõrvale veel koduloo kajastamine. Kalevipoja teema on esindatud muuseumi kolmes toas, kuid teistesse ruumidesse on sisustatud kodulootuba, käsitöötuba, punane tuba. Viivi Lani ütles, et ta on küll erialalt ajaloolane, ent polnud Kalevipoja teemaga siiski kuigi hästi kursis. Nii lugeski ta meie rahvuseepose lausa mitu korda läbi. Esialgu töötas muuseumi juures kaks inimest, aga et vald kahte muuseumitöötajat palgal pidada ei jõudnud, andis Lani tööjärje nooremale kolleegile üle.
Oma vaba aega kasutab ta enda sõnul põhiliselt lugemiseks, kuid osaleb aktiivselt ka Kalevipoja muuseumis toimuvatel üritustel.
Harjumaalt Kasepääle
Kasepää valla kultuuritöötaja Terje Paalits pälvis Rahvakultuuri Keskuse tunnustuse maakonna möödunudsuvise memme-taadi peo korraldamise eest. Paalits lausus, et tema kui Kasepää valla kultuuritöötaja jaoks on kõige tähtsam üritus aastas Kasepää valla kala- ja veefestival, mis oli mullu ühendatud suvise memme-taadi peoga. Eelmisel aastal külastas Kasepääd esmakordselt Baskini teater ja ansambel “Meie mees”. Mõlemad kollektiivid on lubanud sellel suvel uuesti tulla.
Terje Paalits tunneb uhkust ka otse Peipsi järve kaldale ehitatud laululava üle, mis sinna järjest rohkem esinejaid meelitab. Temal endal saab juulikuus Kasepääl kaks aastat kultuuritööd tehtud. Ta kinnitas, et talle hakkab see koht järjest rohkem meeldima. Seal valitseb tema sõnul ka hea kogukonnatunne.
Kultuuritöötaja sattus Kasepääle Harjumaalt, kus paljud elada tahaksid. Tema ise aga tüdines sealsest elust, leidis tööpakkumiskuulutuse ja asuski elama hoopis teistsugusesse paiga. Terje elab Jõgeval ja käib sealt Kasepääle tööle.
Kultuuri- ja spordirahva suursündmusel tantsiti hiliste õhtutundideni.
Maavanem tunnustab
*Reet Alev, kultuuri toetaja
*Peeter Kallasmaa, tehnikaspordi arendaja
*Helge Maripuu, Niinivaara mälestuse hoidja
*Aive Nurmekivi, raamatu “Henn-Kaarel Hellat
*Virge Otsa, koolispordi arendaja
*Marje Pagi, sisukate üritustega raamatukogupäevade korraldaja
*Rutt Rimmel, kultuurielu edendaja
*Lianne Saage-Vahur, kooliteatri arendaja
*perekond Soo, sportlik pere 2012
*Thomas Soosaar, edukas jahilaskesportlane
*Aimur Säärits, pühendunud spordiedendaja
*Irja Targama, kultuurielu arendaja
*Viivi Tell, aasta lasteraamatukoguhoidja
*Helgi Vaga, Anna Haava mälestuse hoidja
*Kuremaa ujula, tervise-ja spordi arendaja
*Puurmani vallavalitsus, aktiivne terviseedenduslik omavalitsus
Parimad terviseedendajad Jõgevamaal
Kategoorias Jõgevamaa tervist edendav asutus 2012
*Päästeameti Lõuna Päästekeskus
Jõgevamaa tervist edendav tegu 2012
*Jõgeva Seeriavõistlus 2011-2012
Kategoorias Jõgevamaa terviseedendaja
*Maiu Veltbach
Rahvakultuuri Keskus tunnustas
*Ülar Martjan — rahvatantsutraditsioonide edendamise ja hoidmise eest
*Urmas Mägi – puhkpillimuusikatraditsioonide edendamise ja hoidmise eest
*Eha Niglas — rahvakultuuri ja noorte rahvamuusikatraditsioonide hoidmise eest
*Maret Oja – koorilaulutraditsioonide edendamise ja hoidmise eest
*Terje Paalits — Jõgevamaa memme-taadi suvepeo korraldamise eest
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp tunnustas
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi 2012. aasta aastapreemiad
*Peep Arold – aktiivse spordielu edendamise eest
*Epp Järv — kontserdisarja “Saagu valgus” korraldamise eest Laiuse kirikus
*Marika Järvet — aktiivse tegevuse eest rahvakultuuri edendamisel
*Tiina Kivits — raamatu “Kooliharidus Palamuse kihelkonnas 1687-
*Liia Koorts —Tabivere valla kultuurielu pikaajalise aktiivse eestvedamise eest
*Kaido Kriit – aktiivse Jõgevamaa jalgrattaspordi edendamise eest
*Margus Metsma – aktiivse Põltsamaa spordielu edendamise eest
*Vilve Piht — aktiivse tegevuse eest rahvakultuuri edendamisel
*Andres Rõhu — raamatu “Kooliharidus Palamuse kihelkonnas 1687-
*Reigo Tõnisson – aktiivse tegevuse eest Põltsamaa muusikaelus
*Janek Varblas — Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis Oskar Lutsu 125.sünnipäeva ja “Kevade” esmatrüki 100. aastapäeva tähistamiste korraldamise eest
*Vokaaltsükli “Paunvere mäletamine” loominguline kollektiiv : muusika – Urmas Lattikas, tekst – Peep Pedmanson, dirigent – Toomas Vavilov, solist – Kadri Tegelmann
*Maimu Valdmann ja Kaja Pärtels —Betti Alverile pühendatud luulepäevade “Tähetund” eestvedamise eest 20 aasta jooksul
Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi elutööpreemiad
*Viivi Lani — pühendunud tegevuse eest Kalevipoja muuseumi rajamisel
*Arved Külanurm – pühendunud tegevuse eest Põltsamaa maadlusspordi edendamisel
*Ülo Pärn — pikaajalise sisuka töö eest Jõgevamaa ajaloo talletamisel
Eesti Kultuurkapitali, Jõgeva maavalitsuse ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ühine kultuuripreemia Jõgevamaa kultuuripärl 2012
*Tiina Tegelmann – aktiivse tegevuse eest Järva- ja Jõgevamaa kultuurikonverentsi “Miks? Kas? Kuidas? Kultuuriking pigistab?” mõtte algataja ja peakorraldajana ning Palamusel etendunud Toomas Suumanni näidendi “Nõiutud kevade” produtsendina
i
TOOMAS REINPÕLD
