Põltsamaal on lisaks talgupäevaks valmistumisele käimas ka heakorrakuu. Linn on tublisti puhtamaks saanud, kuid osa heakorratöid ootab veel tegijaid.
Sellest, mida heakorrakuu raames Põltsamaal juba tehtud on või mida veel teha plaanitakse, andis Põltsamaa linnavolikogu aprillikuisel istungil ülevaate linna heakorraspetsialist Riivo Lehiste. Tema sõnul tehakse linnas suuremaid heakorratöid 13. aprillist kuni 23. maini. Praegu on käsil talvise prahi koristamine. Sellele tööle kaasatakse ka inimesi, kelle on määranud heakorratöid tegema kriminaalhooldaja.
Heakorrakuu jooksul on korrastatud prügikonteinerite ümbrusi, remonditud pargipinke, koristatud kinomaja ümbrust, Selveri juures asuvat parklat ning selle kõrval paiknevat haljasala. Sauna, Veski, Kuuse ja Pargi tänava äärest on maha võetud vanu ja ohtlikuks muutunud puid. Aprilli lõpus vaadatakse koos keskkonnaameti spetsialistiga linna pargid üle.
Põltsamaa teedelt ja tänavatelt peavad talvised libedusetõrje jäägid olema likvideeritud hiljemalt 30. aprilliks.
Prahi põletamine tuleb naabriga kokku leppida
Heakorrakuu jooksul on lubatud linna kinnistuomanikel oksi ja lehti põletada, kuid seda juhul, kui ka naabrid lõkketegemisega nõustuvad. Endastmõistetavalt peavad olema prahi põletamisel täidetud tuleohutusnõuded. Linnavolikogu liige Toivo Kroon esitas küsimuse, mis saab siis, kui naaberkinnistu omanik prahi põletamisega ei nõustu. Riivo Lehiste sõnul sel juhul tõesti lõket teha ei tohi. Heakorrakuul kinnistuomanikke nende töödega seotud rikkumiste eest üldjuhul ei karistata. Riivo Lehiste lausus, et inimesed peaksid kriitilise pilguga üle vaatama ka oma lähedaste hauaplatsid Põltsamaa kalmistu. Lähiajal on kavas ka seal põhjalikum ülevaatus korraldada. Põltsamaa linnal on seaduse järgi õigus anda aasta aega hooldamata olnud hauaplats uuele omanikule. Kalmistut piiravatel müüridel kasvavat võsa on plaanis hävitada keemilise tõrjevahendi abil.
Üleriigilisel talgupäeval, 7. mail on Põltsamaa elanikel võimalik osaleda Lillevere elurajooni laste mänguväljaku ja lossiõue korrastamisel ning Põltsamaa Jordani koguduse korraldatavatel heakorratöödel. Riivo Lehiste sõnul on linnavalitsus võimaluste piires valmis toetama ka neid, kes kavatsevad sellel päeval omal algatusel linnas heakorratöid teha. Näiteks on võimalik aidata neid prahi ja okste äravedamisel.
Mure kalmistu prügimajandusega
Põltsamaa linnavolikogu liige Andres Vään küsis heakorraspetsialistilt, kas Põltsamaa kalmistule oleks võimalik paigaldada senisest rohkem prügikaste. Enamasti hooldavad hauaplatse eakad inimesed, kes ei jõua prahti kaugele viia.
Põltsamaa linnavolikogu esimehe Margi Eini sõnul on jutt just Põltsamaa kalmistu nn elupuuaias asunud prügikastidest.
Linnavolikogu liige Tiit Kulu nentis, et varem asusid prügikonteinerid madalas kohas, kuhu oli suurte prügiveomasinatega raske ligi pääseda. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots kinnitas, et tavaliselt paigaldab prügiveofirma konteinereid kalmistule võimalikult palju, sest iga konteineri tühjendamine maksab kindla summa. Probleemi püütakse kalmistul lahendada nii, et kalmistuvahile antakse abijõudu prügi sortimiseks. Põltsamaa abilinnapea Sven Lassi sõnul on prügi sortimine ehk biolagunevate jäätmete eraldamine väga vajalik. Ta märkis ka, et nendesse konteineritesse viidi olmejäätmeid, mis ei olnud kalmistult pärit.
“Üritame prügikonteinerid elupuuaeda tagasi saada. Kui konteineritesse hakatakse taas ladestama majapidamistes tekkivaid olmejäätmeid, ei saa me sellist tegevust pikalt võimaldada. Prügivedu tuleb ju kellelgi kinni maksta ning kalmistul on maksjaks omavalitsus. Eriti karm on olukord siis, kui kalmistu konteineritesse ilmuvad ohtlikud jäätmed,” selgitas Lass.
Põltsamaa heakorraspetsialist ja linnavolikogu liikmed kutsuvad kõiki põltsamaalasi üles nii oma kinnistute, kalmistu kui kogu linna heakorra ja prügimajandusega seotud probleemidesse mõistvalt ja vastutustundlikult suhtuma. Järgmisel laupäeval aga oodatakse kõiki oma kodulinna kaunist väljanägemisest hoolivaid inimesi talgutele.
i
TOOMAS REINPÕLD
