“Pardon!” tavatsevad Põltsamaalt pärit Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Henry Oro ja ta võrkpallihuvilised sõbrad väljamaa keeli vabandada, kui pall kaugeltki sinna ei lähe, kuhu see minema pidanuks. Möödunud reedest alates on sõnal “Pardon” Henry jaoks ka teine tähendus: sellist nime kannab ööklubi, mille ta Põltsamaa endise tuletõrjemaja teisel korrusel avas.
“Mõtlesin, et ka Põltsamaa noortel võiks olla üks koht, kuhu saaks lõbutsema minna ilma kaine autojuhi olemasolu pärast muret tundmata,” ütles Henry Oro ööklubi väiksemas ja soliidsemas ringis toimunud avamistseremoonial, mis leidis aset mõned tunnid enne, kui lõbustusasutus publikule uksed avas. “Olen tänulik linnavalitsusele, kes sellise koha avada võimaldas, ning lähedastele ja sõpradele, kes selle juures toetasid ja abiks olid.”
Ööklubi rajamise ideed aitas Henryl teostada Orode perefirma OÜ Haivei. Eriti palju oli algajal ärimehel kasu oma isa, endise maavanema Margus Oro kogemustest ja ettevõtlikkusest. Üheskoos leiti ka koht, kuhu klubi rajada — praegu ettevõtja Ilmar Jakobsonile kuuluv endine tuletõrjemaja Lossi tänavas. Hoone esimesel korrusel peab omaniku firma OÜ Rail Auto varuosade poodi, teine korrus oli aga seisnud pikalt tühjana. OÜ Haivei võttis selle kümneks aastaks rendile.
“Tundub, et see teine korrus justkui teid ootaski,” ütles Ilmar Jakobson ööklubi avamisel.
Tegelikult oleks tal Margus Oro sõnul olnud piisavalt põhjust midagi vähem heatahtlikku öelda: ega tal kerge olnud, kui pea kohal poole aasta jooksul lammutus- ja ehitustööd käisid ning tolm alla poodigi kippus tungima.
“Kui pärast tuletõrjemaja teisel korrusel mütatud nädalavahetust pühapäeva õhtul Henryga Tallinna tagasi sõitsime, arutasime ikka omavahel, et ei tea, kaua Ilmar meid välja kannatab,” meenutas Margus Oro.
Esimesed kuud kulusid tema sõnul sodi kokkulükkamisele ja koristamisele, alles seejärel hakkas paistma, mida ruumid endast kujutavad ja kuipalju lammutustöid teha tuleb.
“Terve korrus sai vahelae ja palkseinteni tühjaks tehtud,” ütles Margus Oro. “Koristamis- ja lammutustööde ajal, aga ka vahetult enne avamist oli Henryl suur abi oma sõpradest.”
Vähem kipsi
Ööklubi ruumide renoveerimisprojekti koostas OÜ Sirje Projekt, ehitustööd tegi OÜ Stesamex, elektritööd OÜ Otsus Elekter, sisustuse hankis OÜ JaKe Mööbel ning tööde järelevalve usaldati Gilmar Krživetsile OÜst Mikro Ehitus.
“Et tegemist on ajaloolise hoonega, püüdsime siin kipsi võimalikult vähe kasutada,” ütles Margus Oro. “Osa ehitusmaterjale, nagu glasuurplaadid ja parkett, ning sanitaartehnikat on aga taaskasutatud. Ei saa öelda, et see suur kokkuhoid oleks, sest pruugitud asjad tuleb enne taaskasutamist korda teha, aga asja mõte ongi rohkem keskkonna säästmises kui raha kokkuhoius.”
Kui kõik eelpool nimetatud on Jõgevamaa ettevõtted, siis heli- ja valguspargi hankimiseks tuli pöörduda Tallinna firmade poole. Heli- ja valgusseadmete iseloomustamiseks ütles Henry Oro, et need on samal tasemel kui Tallinna paremates ööklubides. Klubi sisekujundusideed tulid aga hoopis lahe tagant. Orode pere on nimelt juba ammu suhelnud perekond Heiskaneniga Soomest ning nüüd tuli Heiskanenide peretütar Katariina Orode perepojale Henryle klubi rajamisel kujundajana appi.
Hoone teise korruse 187-ruutmeetri suurusest pinnast sada ruutmeetrit võtab enda alla tantsusaal. Ülejäänud pinnale mahuvad 60 istekohaga baar, suitsetamisruum, tualetid ja kõrvalruum, kus paiknevad külmikud, jäämasin ja muud vajalikud seadmed. Kööki pole, sest jookide kõrvale pakutakse ööklubis vaid suupisteid. Baarileti taga on tööruumi kahele baarmanile, kellel on kasutada spetsiaalne töölaud, mis hoiab segatavad joogid 0-kraadise temperatuuri juures. Mis ei tähenda, et jääd jookidele ei lisatakski.
Baarmanikoolituse on läbi teinud nii Henry ise kui ka õige mitu tema Nõo Reaalgümnaasiumi aegset koolivenda. Nemad ööklubi külastajaid teenindavadki. Ka naissoost baariabid värbas Henry oma tuttavate hulgast. Oma muid tegemisi, eriti õppimist, nad päriselt kõrvale heitma ei pea, sest ööklubi Pardon hakkab avatud olema ainult reedeti ja laupäeviti. Ööklubisse on mõistagi oodatud vaid täisealised, st vähemalt 18-aastased noored.
Sõltub muusikast
See, missugusel õhtul missugune publik kohale tuleb, sõltub kindlasti muusika valikust. Ööklubi programmi kokkupanek on usaldatud Põltsamaalt pärit Heiko Merikanile, Margus Oro kunagisele õpilasele, kes praegu tuntud eelkõige Raadio Sky Pluss diskorina. Masinamuusika kõrval hakkab ööklubis kindlasti kuulma ka elavat muusikat: tantsusaalis on muusikute jaoks väike lavagi.
“Loodan, et kord kuus saavad minuealisedki siin oma noorpõlveaegse muusika saatel tantsu keerutada,” ütles Margus Oro. “See on ka üks põhjus, miks me põrandat betoonist ei valanud, vaid parketi maha panime. Tulevikus loodame linnaga koostööd teha: kui linnas on mõni suurem sündmus, püüame ööklubisse saada sama teemaga haakuvad esinejad. Tahaksime, et selles ööklubis saaksid külastajad näha-kuulda midagi sellist, mida tavalises restoranis või pubis ei pakuta.”
Aegadeks, mil ööklubi avatud pole, on OÜl Haivei plaanis hakata klubi ruume välja üürima — juubeliteks või muudeks koosviibimisteks. Päevase peo puhul võib tantsusaali akende eest tumedad katted ära võtta, et rohkem loomulikku valgust oleks. Ruum sobib ka väiksemateks kultuuriüritusteks. Põltsamaa muusikakooli puhkpilliõpetaja Urmas Mägi, kes ööklubi avamisel koos oma õpilastega musitseeris, takseeris ruumi igatahes päris suure huviga ja avaldas arvamust, et noorte puhkpillimängijate suvekooli ajal võiks seal midagi huvitavat ette võtta. Muidugi võiks Pardonis toimuda ka augustikuise Põltsamaa Festi afterparty: tänavune Fest on ju pühendatud James Bondi filmide muusikale ning ööklubi baari kujunduseski on kasutatud sama filmitegelasega seonduvat sümboolikat.
“Kusjuures selleks ajaks, mil Festi kava selgus, olid meil juba Bondi sümboolikaga šabloonid valmis joonistatud, nii et teadlik valik see polnud,” kinnitas Margus Oro.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots avaldas ööklubi avamisel heameelt eelkõige selle üle, et üks ajalooline hoone tänapäevase sisu on saanud ning et jutud, nagu ei tahaks väikelinna noored kodulinnas midagi ära teha, vaid otsiksid eneseteostamisvõimalusi ainult suurtest linnadest, on saanud jälle vastulöögi.
Küsimusele, kas ööklubi tema arvates rahu ja vaikusega harjunud põltsamaalasi häirima ei hakka, vastas linnapea, et kuna lähimad majad, kus ka inimesi elab, on 150-200 meetri kaugusel, siis tema küll ei arva, et ööklubi kedagi häirima hakkab. Väike annus elavdamist kulub aga väikelinna elule kindlasti ära. Kingitusena andis Jaan Aiaots Henry Orole üle ühe vana sepanaela, mis praeguse linnavalitsuse hoone renoveerimise käigus seinast võetud ja meeneks kõrvale pandud sai. Selle kingitusega andis linnapea mõista, et teab hästi, mida ühe vana maja kordategemine tähendab.
Margus Oro avaldas aga lootust, et pärast korraliku trepi rajamist annab päästeteenistus loa inimesi ka vana tuletõrjemaja torni lasta: sealt avaneb Põltsamaale päris tore vaade.
RIINA MÄGI
