Põltsamaal pühendati lastekaitsepäev ohutuse teemale

Tänavune laste paraad sai alguse Põltsamaa kultuurikeskuse eest ja kulges suuremate sõiduteede äärseid kõnniteid mööda lossihoovi. Seal ootasid lapsi päästeauto, roomikmasin, pannkoogikohvik ja lahe muusika.

Tänavusel paraadil osalenute rohkust vaadates tuleb tõdeda, et lastekaitsepäev muutub Põltsamaa linnas üha populaarsemaks. Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Anželika Valdre sõnul tegi suurema osa lastekaitsepäeva ette valmistavast tööst ära linna lastekaitsetöötaja Jane Ott. Lastekaitsepäeva tähistamine on Põltsamaal juba traditsiooniline üritus, iga sellega seotud inimene teab oma ülesandeid ning seetõttu pole ürituse korraldamisega suuremaid probleeme.

Tänavune lastekaitsepäev oli ohutuseteemaline. Nii lapsed kui täiskasvanudki said proovida, millised jõud mõjuvad autos istujale, kui auto teatud kiirusel liiklusõnnetusse satub, või kuidas on tunda ennast üle katuse rulluvas autos ja pugeda välja sõidukist, millel rattad taeva poole.  

Kohale oli toodud ka roomikmasin

Traditsiooniliste atraktsioonidena said lapsed mõistagi batuudil hüpata. Varasematest aastatest oli tuttav ka päästeteenistuse tehnika uudistamine. Anželika Valdre lausus, et päästeteenistuse tehnika osas selline kokkulepe, et mehed koos masinatega osalevad lasteüritusel nii kaua, kuni pole seotud tähtsamate tööülesannetega. Huvilised said oma uudishimu rahuldada valves oleva päästeautoga tutvudes. Jõgevalt oli kohale toodud ka roomikmasin.

Põltsamaa lossihoovis tegutses aga pannkoogikohvik, kus olid rakkes Eesti Kristlike Naiste Ühingu tublid ja toimekad liikmed Põltsamaalt. Selle ühingu liikmete eestvõttel avati Põltsamaal aasta tagasi ka maakonna keskraamatukogu juures asuv laste mänguväljak. Toetajana oli üritusele õla alla pannud Põltsamaa Felix —nende poolt olid kõrrejoogid. Kuid lastekaitsepäevalt ei puudunud ka esinejad. Muusikat tegid linna muusikakooli poiste rokkbänd, kolme- kuni viieaastased viiuldajad õpetaja Hiie Taksi juhendamisel ning Põltsamaa kammerorkester.  

Lapsed tajuvad ohte tegelikes ohuolukordades

Andre Hallaste osaühingust Autosõidu Atraktsioonid lausus, et autosõiduohutust tutvustavate atraktsioonide vastu on huvi üsna suur. Eriti ilmneb see suve hakul, kui inimesed veel suvistest arvukatest üritustest küllastunud pole. Hallaste sõnul on erinevus suur, kas rääkida autosõiduga seotud ohtudest ja sõidu ohutumaks muutmise võimalustest või matkida olukordi atraktsioonidel. Lapsed suudavad reaalselt nähtut ja kogetut märksa paremini meelde jätta. 

Igal soovijal oli võimalik monitoriga ühendatud kaalule astudes näha, kui suur on tema kehakaal siis, kui ta sõidukis olles teatud kiirusel kokkupõrkesse satub. Näiteks on 84 kilogrammi kaaluva turvavööga mitte kinnitatud inimese mass  50-kilomeetrise tunnikiiruse juures kokkupõrkesse sattunud sõidukis 3300 kilogrammi. Kui see sõitja istub auto tagaistmel ja turvavöö on  kinnitamata, siis lendab ta just 3300-kilogrammise kaaluga ees istuvale inimesele otsa. Kui aga sõidukis olev inimene on turvavööga kinnitatud, siis jääb tema kehakaal ka kokkupõrke hetkel just nii suureks, nagu see reaalselt on.

Hallaste ütles, et neid on juba päris paljudele suvistele üritustele kutsutud. 

Õnnetusi on lihtsam ennetada

Lõuna-Eesti Päästekeskuses ennetustööga tegelev Tõnu Vare kinnitas, et päästetehnika vastu tuntakse väga suurt huvi. Põltsamaa lossihoovi uudistamiseks kohale toodud roomikmasina kohta rääkis ta, et sellist masinat kasutatakse metsatulekahjude kustutamisel. Roomikmasinaga saab tulekolletele lähemale vedada nii päästjaid kui nende varustust.

Vare nentis ka, et lossihoovi kohale toodud päästetehnika on n-ö lahingarvestuses ja kui kusagil õnnetus peaks juhtuma, kus nende abi vajatakse, tuleb neil kohe lahkuda.

“Õnnetusi ennetada on lihtsam ja mõõtmatult kasulikum kui õnnetuste tagajärgedega tegelda,” rõhutas Tõnu Vare. 

Koogitainast tuli juurde segada

Pannkookide küpsetamisega ametis olnud Milvi Lojander Eesti Kristlike Naiste Ühendusest lausus, et lapsi kostitama kutsusid neid ürituse korraldajad. “Meie arvasime, et see võiks tõesti tore olla, ja nii ongi,” kinnitas ta. Kuigi Milvi on ise pereema, pole tal kunagi varem tulnud nii suures koguses kooke küpsetada.  Tainastki tuli töö käigus juurde teha.

Teine koogimeister Karin Tõnts lausus, et nad on küpsetanud ja lastele jaganud umbes 250 kooki. Naistele olid selle kiire töö juurde mehedki appi tulnud. Karin Tõnts nentiski, et ilmselt tuleb neil tõsiselt kaaluda seni ainult naisi ühendava organisatsiooni nime muutmist, nii et seal ka mehed ära mainitakse.

Egle Pärn oli lastekaitsepäevale tulnud kahe oma lapse ja kahe sugulase lapsega. Lastel oli mõistagi lõbu laialt, sest nad said batuutidel hüpata, päästetehnikat uudistada, meisterdada. Tema tütar oli just ametis krooni valmistamisega. Ka sõiduohutust tutvustavaid atraktsioone oli neil plaan uudistama minna. “Minu arvates on see siin väga vahva üritus ja lapsed tulevad siia suurima rõõmuga,” kinnitas Egle.

Laste käest polnud ürituse kohta kommentaare küsida mõtet,  sest nende õhinast, kilgetest ja naerust võis selle küsimatagi välja lugeda – kõik olid tõeliselt rahul.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus