Möödunud neljapäeval kogunesid Põltsamaale Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku esindajad, kes viisid seal läbi oma üldkogu istungi. Tervislike linnade võrgustike esindajatel on tavaks aastas kahel korral kokku saada ning iga kord püütakse seda teha erinevas kohas.
Koos tegutsedes on raha taotlemise võimalused paremad
Eesti Tervislike Linnade Võrgustikule pandi alus 2002. aastal. Sinna kuulub praeguse seisuga üle kogu Eesti 13 linna ja 1 vald. Võrgustiku juhatuse liikme ja koordinaatori Ada Kraaki sõnul tekkis Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku tegevusse vahepeal nelja aasta pikkune periood, kus need linnad omavahel ei suhelnud. Tervislike linnade võrgustikule puhuti eluvaim sisse uuesti 2011. aasta lõpus. Sellest hetkest kujunesid organisatsiooni esindajatel välja ka teatud traditsioonid, kus otsustati, et iga järgnev omavaheline kokkusaamine toimub ühes sellises võrgustikku kuuluvas linnas, kus varem pole kohtutud. Selline külakorda käimine annab suurepärase võimaluse võõrustajale oma linna külalistele tutvustada. Samaaegselt üldkoguga sai Põltsamaal teoks tervislike linnade esindajatele suunatud kevadkool, kuhu oli kutsutud ka külalisesineja.
Pärnu linnaarstina töötav Ada Kraak lausus, et tervisliku linnakeskkonna loomine ei ole meditsiini küsimus, vaid eelkõige tähendab see linna planeerimist ja linnakeskkonna arendamist lähtuvalt sellest, mis on kohaliku elanikkonna hea tervise tagamiseks vajalik.
Rahvatervise seadus on ajale jalgu jäänud
Üldkogu istungit avades avaldas Ada Kraak heameelt selle üle, et üllatavalt suur hulk võrgustiku linnade esindajaid on saanud kohale tulla ning puudujatena nimetas ta vaid Kallaste ja Haapsalu. Külalisi võõrustanud linna esindajana sõna saanud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots avaldas lootust, et enamik üldkogul viibivatest inimestest on varem Põltsamaal käinud ja võivad nüüd kes lühema kes pikema aja möödudes näha, mis Põltsamaal vahepeal on muutunud. Aiaotsa sõnul on Põltsamaal aja jooksul avaldatud erinevaid arvamusi, kas linn peaks kuuluma tervislike linnade võrgustikku või mitte. Samas on tal hea meel, et linn sinna kuulub, sest inimeste tervise arendamine puudutab ju tegelikult kõiki omavalitsusi ja inimesi.
Üldkogul esines pikema sõnavõtuga Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna vanemspetsialist Laura Aben. Esineja sõnul on ta viimasel ajal väga põhjalikult tegelenud rahvatervise seadusega, mida ta kokkutulnutele põhjalikumalt tutvustas. Praegune rahvatervise seadus pärineb aastast 1995, koosneb juba peaasjalikult parandustest ning on seetõttu täielikult ajale jalgu jäänud.
Uuringute asemel tuleks tegelda praktiliste probleemidega
Seoses rahvatervise seadusega tõusid üldkogul arutelu teemaks ka uuringud, mida inimeste seas läbi viiakse. Elva linnapea Toomas Järveoja tõstatas küsimuse, mis kasu on uuringutest, kus selgitatakse välja, kui suur hulk inimesi on mõnes omavalitsuses suitsetajad, kui paljud alkoholi tarvitavad, kui palju on narkootiliste ainete tarbijaid jne. Ta pakkus välja, et sellise uuringu peale kulutatud summa, mis peale selle valmimist suure tõenäosusega n-ö kalevi alla pannakse, võiks valmis ehitada kas või saja meetri jagu valgustatud kergteed, millest oleks inimeste tervisele praktiline kasu.
Kunda linnapea Jüri Landberg lausus, et tegelikult on tervislikud eluviisid kinni inimeste teadvuses. Kunda linnapea arvates tuleks rohkem propageerida inimeste seas tervislikke eluviiside harrastamist nende kodukohas. Praegu on tihti nii, et paljud inimesed lähevad küll kuhugi suurele rahvajooksule, ent kohapeal tegeldakse tervislike ettevõtmistega suhteliselt vähe.
Jüri Landbergi sõnul ongi nende ülesandeks viia tervislike eluviiside harrastamise sõnum tugevamalt inimesteni ja luua selleks kohapeal võimalikult rohkem ja paremaid võimalusi. Ada Kraak tõi Elva linnapea arvamusavaldusele vastupidise näite koolide kohta, kus koolijuhid ei taha sageli tunnistada, et nende koolis esineb tõsiseid alkoholi, tubaka või narkootiliste ainete tarbimisega seotud probleeme. Kui neile aga esitada kooli kohta tehtud uuring, millest nende pahede ilmnemist kinnitavad faktid vastu vaatavad, siis on nemadki sunnitud probleemide olemasolu tunnistama ja sellest lähtuvalt ka midagi ette võtma.
Üldkogul küsiti juhatuse liikmetelt, kas võrgustiku poolt nende tegevust ka tasustatakse. Ada Kraak lausus selgituseks, et juhatuse liikmed selle töö eest tasu ei saa ja mingisuguseid väljamakseid ei ole toimunud. Ka liikmemaksu pole juba alates masuajast tõstetud ning see otsustati ka sellel üldkogul jätta 200 euro suuruseks. Erinevalt mitmetest MTÜ-dest, on Eesti Tervislike Linnade Võrgustikul päris arvestatav summa ka reservis ning Ada Kraaki sõnul on nüüd nende endi kätes, kui targalt nad seda kasutada oskavad.
Järgmine tervislike linnade võrgustiku esindajate kokkusaamine toimub Jõgeval.
i
TOOMAS REINPÕLD
