Põltsamaa ühisgümnaasiumis õpib noori nii Põltsamaa piirkonnast kui ka Põltsamaa vallaga piirnevast Kolga-Jaani ja Kõo vallast Viljandimaalt ning Imavere vallast Järvamaalt. Hiljuti tutvustati koolis õppimise ning huviringides osalemise ja vaba aja veetmise võimalusi nendele omavalitsusjuhtidele, kust noored Põltsamaale haridust omandama on tulnud.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et kooliga seotud teemasid on arutatud piirkonna ja naabermaakondade omavalitsusjuhtidega küll väljaspool koolimaja seinu, kuid pole kohapeal uuritud, kuidas käib igapäevane töö. Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni lausus, et Põltsamaa ühisgümnaasium on väljaspool maakonnakeskusi tegutsevate gümnaasiumide hulgas üks suuremaid. Jõgevamaal on kaks enam-vähem võrdse tõmbejõuga keskust – Jõgeva ja Põltsamaa. Nii Põltsamaa kooli- kui linnajuhid püüavad haridusministeeriumile selgeks teha, et ka Põltsamaal on gümnaasium väga tähtis ja vajalik.
Õppealajuhataja Tiia Mikson lausus, et praegu õpib gümnaasiumiosas 187 noort ja väljalangevusega probleeme pole. Järgmise õppeaasta suureks eesmärgiks on jõuda 200 gümnasistini. On seatud eesmärgiks hoida 10.-12. klassini igas vanuseastmes kolm paralleelklassi, igaühes 28 õppurit.
Kadri Suni sõnul on Põltsamaa koolile iseloomulik, et gümnaasiumiosas on umbes pooled õpilased väljastpoolt linna. Umbes 16 protsenti gümnasiste on siia tulnud koguni väljastpoolt Jõgeva maakonda, oma piirkonna õpilastest on kõige rohkem mõistagi Põltsamaa vallast. Paljud kaugemalt pärit noored kasutavad ka õpilaskodu, kõige rohkem elab seal Kõo vallast pärit noori. Kõo vallavanem Tarmo Riisk lausus, et nende valla gümnasistid eelistavad õpilaskodu seetõttu, et seal saavad nad rahulikumalt õppida kui kodus ja ka huviringides käia.
Omandada praktilisi oskusi
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul täheldab ta viimasel ajal üha sagedamini, et gümnaasiumiharidus on liialt teoreetiline ning praktilisi oskusi noored koolist kaasa ei saa. Selleks, et gümnasistid praktilisest tööst parema ülevaate saaksid, korraldati koolis karjääripäev, kus mitmete elukutsete esindajad oma tööd tutvustasid. Nende seas olid KAPOs, piirivalves, politseis, kohtus, prokuratuuris ja pangas töötavad inimesed, samuti mitmed ettevõtjad.
Koolijuht kinnitas, et õpilastele antakse järjest rohkem võimalusi omandada ka praktilisi oskusi. Loodusainetes on tegutsema asunud õpikojad, üha enam võetakse kasutusele digitaalseid õppematerjale, kaalumisel on paberõpikute asendamine digiõpikutega jne. Direktori sõnul tuleb aga digimaailma üle minna mõõdutundega.
Koolile on tekkinud hulgaliselt koostööpartnereid. Ladus koostöö on välja kujunenud Tartu ülikooliga. Kooli õppesuundade hulgas on väga olulisel kohal infotehnoloogia, lisaks majandus- ja ettevõtlussuund ning muusika. Koolis saab õppida ka 3D modelleerimist, programmeerimist ning robootikat. Selle õppeaasta alguses kirjutati alla koostööleppele Tartu kutsehariduskeskusega.
Loodetakse riigi abile
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” align=”justify”>Jaan Aiaotsa sõnul vajab kool märkimisväärseid investeeringuid, et hooned korda teha. Linnapea tõdes, et selles osas ei saa ilma riigi abita kuigi kiirelt edasi liikuda. Internaadihoonel on uuendatud katus, on paigaldatud uued aknad ja ostetud mööbel. Tubadel pole samuti viga, kuid tõsiseks probleemiks on vanad sanitaarsõlmed. Peamine probleem on siiski selles, et kahes koolihoones kokku on kooli jaoks ruumi natuke liiga palju, kuid samas ühest hoonest ei jätku. Kui edaspidi tõepoolest põhikool ja gümnaasium omavahel lahutada tuleb, siis tuleks riigilt küsida toetusraha Lille tänava koolihoone renoveerimiseks, kus oleks tulevikus gümnaasiumiosa.Puurmani vallavanem Margus Möldri tundis huvi, milline võiks olla õpilaste arv koolis aastal 2020. Prognooside kohaselt peaks sel ajal siin õpilasi olema 530. Indrek Eensalu küsis, kas on kaalutud mõtet koondada Põltsamaa hariduslinnak ühte kohta, kus lisaks põhikoolile ja gümnaasiumile tegutseksid ka huvikoolid. Linnapea sõnul on sellele tõepoolest mõeldud ja idee oleks realiseeritav, kui rahalist tuge saaks. Mitmes haridusministeeriumile saadetud kirjas on hariduslinnaku rajamise idee ka välja toodud.
Pajusi vallavanema Reet Alevi sõnul on väga kurb, et ministeeriumil Põltsamaa koolihoonete osas ikka veel selge nägemus puudub. Õpilaste vedamisel bussidega soovitas Reet Alev kasutusele võtta kaardid. Nii tuleb hind soodsam ja bussijuht ei pea piletite müümisele aega raiskama.
Imavere vallavanem Jüri Ellram lausus, et ühtki last lausdoteerida ei saa ja selles osas tuleb leida mõistlik kompromiss. Samas tõdes Imavere vallavanem, et parim reklaam igale koolile on lapsed, kes ühes või teises koolis õpivad. Ta tunnustas viimasel ajal Põltsamaa kooli astutud samme ja kinnitas, et nende vallast Põltsamaale õppima asunud gümnasistid on kooliga rahul.
Põltsamaa ühisgümnaasiumis kohtunud omavalitsusjuhid olid seda meelt, et koostööd tuleb jätkata ja ühiselt oma hariduselu edendamise ja laste tuleviku eest seista. Kadri Suni lausus, et kiri palvega PÜGi rahaliseks toetamiseks on haridusministeeriumile saadetud ning nüüd peaksid riigi haridusjuhid oma otsuse tegema.
i
Põltsamaa ühisgümnaasiumis õpivad noored
*Põltsamaa linnast ja vallast
*Puurmani vallast
*Pajusi vallast
*Viljandimaa Kolga-Jaani ja Kõo vallast
*Järvamaa Imavere vallast
*Gümnaasiumiosas on kokku 187 õppurit
*Gümnaasiumiosas peaks igas vanuseastmes olema kolm paralleelklassi, igaühes 28 õpilast
i
TOOMAS REINPÕLD
