Laupäeval tähistati Põltsamaal vabadussõja mälestuspäeva. Sel puhul toimus mälestustseremoonia vabadussõja mälestussamba juures, millel järgnes küünalde süütamine sõjas langenud võitlejate haudadel.
Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii ajaloopealik Rünno Savir lausus, et 1919. aastal pandi võidukate lahingutega algus Eesti Vabariigi tekkele. Oma riigi loomise aluseks sai olla vaenulike punavägede piiri taha ajamine. Oma riigi loomine kinnistati ajaloolise vabadussõja võidu tulemusena Eesti sünnitunnistuse Tartu rahulepingu allkirjastamise näol 2. veebruaril 1920. aastal.
Reaalne jõud 125 000 meest
„Teostunud oli läbi põlvkondade kantud unistus oma riigist. Aastaks 1940 oli Eesti kõrgelt arenenud rahvusriik, vaatamata paarile majanduslikult raskele perioodile. Tollal olime mitmest naaberriigist ees,“ mõtiskles Savir. Kuid see kõik saavutati vabadussõja võidu läbi, kus tuli kanda ka suuri kaotusi. Eesti sõjaväe ülemjuhataja kindralmajor Johann Laidoneri juhtimise all tegutses 200 000 meheline relvajõud, kellest 85 000 võitles rahvaväes rinnetel. Kaitseliitu kuulus siis 120 000 inimest, kellest ca 40 000 oli riviteenistuses ning ülejäänud olid tagalateenistuses olevad mehed. Reaalne võitlusvõimeline jõud oli kokku 125 000 meest.
Lisaks abistasid Eesti võitlejaid siis 9800 lätlast, 6000 Vene valgekaartlast, 3700 soomlast, polgu jagu ingerlasi, 750 baltisakslast, 200 rootslast ja 200 taanlast. Ka relvastus oli tolle aja kohta hea: 2000 kuulipildujat, 500 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot, 40 lennukit. Noorte Läänemereriikide seas oli siis Eestil tugevaim laevastik. Sõja lõpus oli vastane Venemaa Eestist sõjaliselt oluliselt tugevam ca 160 000 mehelise armeega, lisaks suured reservid võitlejate näol. Vaatamata sellele ei suutnud Venemaa Eestit siis võita.
Võit saavutati riigi loomisesse uskudes
„Eesti Vabariigi sündimise ja kestmise eelduseks oli vabadussõjas saavutatud võit. Oleme maailmas üks väiksemaid rahvaid, kes on võitnud sõjas nii arvult kui ka sõjatehnikalt väga palju võimsamaid vastaseid Venemaad ja Saksamaad. Sangarlik ajalooprotsess algas omariikluse välja kuulutamisega 24. veebruaril 1918. aastal ning lõppes Tartu rahu saabumisega 2. veebruaril 1920. aastal,“ meenutas kunagisi Eesti jaoks pöördelist ja äärmiselt olulist ajalooetappi Põltsamaa vallavolikogu esimees Andres Vään.
„Enamasti kaotasid lahingutes elu noored mehed, kes läksid võitlema uskudes oma riigi loomise võimalikkusesse, paljusid innustas eestlaste muistne vabadusvõitlus, rahvuslik ärkamise aeg ning motiveeris soov saada noorelt Eesti riigilt maad, et seda peremehena harima hakata,“ kõneles Vään.
„Tänu meestele, kes läksid vabadussõtta ja võitlesid Eesti vabaduse eest, oleme täna siin ja tunneme rõõmu sellest, et nad sellega hakkama said,“ lausus Kaitseliidu Jõgeva maleva auliige Ants Nurk. „Meil on palju Eesti vabaduse eest võidelnud inimesi, kelle mälestust kalliks pidada ning peame seisma selle eest, et Eesti riigi jaoks äärmiselt olulisest ajalooetapist järeltulevatele põlvedele räägiksime.“
Rünno Savir lausus Põltsamaa kalmistu juurde kogunenud inimestele, et koos külastatakse 24 Vabadussõjas langenud võitleja hauda. Põltsamaa piirkond on Eestis esimene, kus on üles otsitud alles olevate Vabaduse Risti kavaleride ja vabadussõjas langenute hauad. „Praegune mälestuspäev on jätkuüritus 23. juulil 2017. aastal toimunud Vabaduse Risti tähise asetamisele Vabaduse Risti kavaleride haudadele, mille tookord organiseeris Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Jõgevamaa Ühenduse esimees Arnold Kull, kelle isa koos teiste tuhandete meestega vabadussõjas võitles.
TOOMAS REINPÕLD
