Eeloleval laupäeval, 12. juulil saab teoks Põltsamaa II jõemaraton. Võistlusel on valida kahe distantsi vahel – 78 kilomeetrit ja 27 kilomeetrit.
Põltsamaa jõemaratoni ühe korraldaja, matka- ja spordiklubi FreeStart esindaja Üllar Sõmera sõnul sai Põltsamaa jõemaratoni korraldamise idee alguse sellest, et nende klubi liikmed osalesid kahel eelnenud aastal Võhandu jõe maratonil ja Türi-Tori kiirlaskumisel. Need spordisündmused peetakse kevadise suurvee ajal.
Suvel on vähe veematku
Klubi FreeStart liikmed on veematkade harrastajad, kes käivad suviti Eesti jõgedel kanuudega sõitmas. Idee Põltsamaal jõemaraton korraldada tekkis koos mõttega, et veematku meil suvisel ajal tegelikult kuigi palju ei ole. Klubi liikmed arvasid, et suudavad ka ise taolise ettevõtmisega hakkama saada.
Enne esimest maratoni kaaluti, kas viia see läbi kevadise suurvee ajal või suvel. Võhandu jõe maraton ja Türi-Tori kiirlaskumine toimuvad nädalase vahega kevadel ning seetõttu poleks olnud mõistlik veel ühte veega seotud spordisündmust sinna planeerida. Nii otsustati korraldada Põltsamaa jõe maraton suvel, et meelitada suuremal hulgal veelembelisi sellest osa saama. Otsustati ka, et on mõttekas sobitada maraton ajaliselt kokku Kamari paisjärve ääres toimuva veetralliga, mis annab mõlemale sündmusele väärtust juurde, seda just finišialal, kus võistlejaid tervitavad lisaks maratoni korraldajatele ka veetrallil osalejad.
Võistluspäeva hommikul lisandub veel paatkondi
Kesknädalase seisuga oli pikemale distantsile registreerunud 16 võistkonda, mida on natuke rohkem kui eelmisel aastal. Lühemale distantsile oli võistkondi kirjas alla kümne. Üllar Sõmera sõnul on nad arvestanud sellega, et võistluspäeva hommikul lisandub mõlemale distantsile veel kaks-kolm paatkonda. Osavõtjate hulk võib tema sõnul olla 30-50.
Kahe distantsi peale kokku on kuus kontrollpunkti: Piibe silla juures, Kirikumäe lõkkekoha juures, Jõeküla silla juures, Rutikvere paisu juures, Pajusi silla juures ning Põltsamaa linna silla juures. Seal fikseerivad kohtunikud võistlejate vaheajad ning kolmes kontrollpunktis toimub ka toitlustamine.
Üllar Sõmera ütles, et aasta tagasi toimunud Põltsamaa jõe maratonil katkestas võistlemise kolm alust, nende seas üks kummipaat ja kaks süsta. Ta tõdes, et ka Võhandu jõe maratonil ja Türi-Tori kiirlaskumisel on katkestamisi ette tulnud, see on üsna tavaline.
Kohale järgmise päeva hommikuks
Nii mõnigi kord hindavad võistlejad oma võimeid üle, aga vahel põhjustavad võistluse katkestamist ka vees ette tulevad takistused. Kui pikal distantsil üldjuhul kummipaate ei kasutata, siis möödunud aastal oli siiski üks erand. Kummipaadivõistkond jõudis küll pärale, aga alles järgmise päeva hommikuks. Ülejäänud paatkonnad jõudsid finišisse küll suhteliselt suurte ajavahemike järel, ent Kamari veetralli õhtuse kontserdi ajaks olid kõik kohal.
Jõemaratoni korraldaja soovitab võistlejail endale piisavalt joogivett varuda, sest ilm on palav. Samuti manitseb ta võistlejaid ettevaatlikkusele, et sõidukid kaldaäärsetesse puudesse ja vees olevatele kividele kinni ei jääks. Samas on esmaabi võistlejatele tagatud, ainult selle jõudmine raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse võtab rohkem aega. Üldjuhul on vähemalt pikal distantsil sõitvad võistlejad kogenud veematkajad, kes oskavad ohte piisavalt hästi ette näha.
Kes soovib peagi toimuva jõemaratoni kohta täpsemat informatsiooni saada, külastagu matka- ja spordiklubi FreeStart kodulehekülge.
Paremaid võistlejaid autasustatakse diplomite, medalite ja meenetega. Kõigi võistlejate vahel läheb loosimisele klubi FreeStart poolt välja pandud ca 300 eurot maksev lõõgastuspakett 10 inimesele.
i
TOOMAS REINPÕLD
