Eeloleval suvel on Põltsamaa linnas plaanis rohkelt kultuurisündmusi korraldada, üks olulisemaid neist on seotud Eesti lipu 130. aastapäevaga.
Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni lausus, et 4. juunil tähistatakse Eesti lipu 130. sünnipäeva. Viis aastat tagasi, meie lipu 125. sünnipäeval etendati siin näitemängu “Lipu sünd” ja samal teemal etendatakse linnas näidendit ka tänavu.
Muuseum kogub lipulugusid
Esmalt toimub näitemäng omaaegse Leihbergi kaubamaja juures, mis oli pikka aega tuntud kui kauplus “Paala”. Just selles hoones asunud kauplusest osteti omal ajal lipu õmblemiseks vajalikud kangad. Näitemäng jätkub omaaegse kihelkonnakooli hoone juures, kus rahvuslipp valmis õmmeldi.
Eesti lipu sünnipäeva tähistamist valmistatakse ette koostöös Põltsamaa muuseumi, Põltsamaa ühisgümnaasiumi, kultuurikeskuse, Eesti Üliõpilaste Seltsiga, Eesti Lipu Seltsiga ja riigikantseleiga. Olulise panuse annavad mõistagi Põltsamaa harrastusnäitlejad. Koostamisel on ka näitus “Minu Eesti lipp”. Just selleks kogub Põltsamaa muuseum Eesti lipuga seotud lugusid. Need võivad olla seotud okupatsiooniajaga, kui rahvuslippe peideti, samuti on oodatud lood sellest, kuidas need kaua varjul olnud lipud peidikutest välja toodi.
Küllap oli neidki juhuseid, et lipp küll peideti, kuid pärast Eesti taasvabanemist ei suudetud seda leida. Lipuga seotud huvitavad lood võivad olla seotud ka juba taasiseseisvunud Eesti perioodiga.
Samal päeval, kui kantakse ette Eesti lipu teemaline näitemäng, avatakse muuseumis ka näitus “Minu Eesti lipp” ning päeva lõpetab konverents-aktus, mille korraldab Eesti Lipu Selts.
Linna- ja lossipäev 28. juunil
Pärast jaanipäeva, 28. juunil saab teoks Põltsamaa linna- ja lossipäev. Varasematest erineb tänavune linna- ja lossipäev selle poolest, et rohkem üritusi korraldatakse kesklinnas. Nüüd, kus Põltsamaal on valminud kalatrepp ja kesklinna piires jõekaldaid korrastatud, on põhjust seda kaunimaks muutunud ala ka näidata. Lossihoovis saab teoks traditsiooniline käsitöölaat ja õhtune rahvapidu. Kadri Suni lausus, et suvise üldlaulu- ja tantsupeoga, mis kestab pealinnas 4.-6. juulini, on samuti päris suur hulk põltsamaalasi seotud. Linnast osaleb laulu- ja tantsupeol 14 kollektiivi kokku 350 tantsija, laulja ja pillimehega. Kuus kollektiivi on ühisgümnaasiumist, seitse kultuurikeskusest ja üks EELK Põltsamaa kogudusest.
Kadri Suni nimetas olulisemate suviste sündmustena ära ka juulis ja augustis teoks saavad suvekoolid puhkpilli- ja keelpillimängijatele ning kitarristidele.
19. juulil peetakse aga Põltsamaal üle-eestiline vabadusvõitlejate kokkutulek, kuhu oodatakse ligikaudu 500 osalejat. Lossihoovi on aga 1. augustiks planeeritud tuntud koori “Metsatöll” kontsert.
Nädalapäevad hiljem, 9. augustil esineb Põltsamaa kirikus rahvusvahelise orelifestivali raames Andres Uibo.
Aia- ja pargikohvikute päev 17. augustil
Tänavu toimub aia- ja pargikohvikute päev eraldi sündmusena, see saab teoks 17. augustil. Ülemaailmses plaanis tähistatakse seda päeva muide rahvusvahelise restoranide päevana, mis on kodanikualgatuse korras alguse saanud Soomest. See algatus teenis möödunud aastal Helsingi turismiauhinna. Aia- ja pargikohvikud Soomes on kujunenud turistide lemmikuteks. Kultuurikeskus tähistab 20. augustil Eesti iseseisvumise taastamise päeva kontserdiga.
Septembris toimuvad Põltsamaa jõe 40. suvemängud.
Kadri Suni sõnul on suvesündmuste eesmärk pakkuda osalemisrõõmu ja meelelahutust mitmesuguste huvidega publikule, et igaüks endale midagi meelepärast leiaks.
Äsja Tallinnas toimunud turismimessi eel saadeti loetelu olulisematest Põltsamaa suvesündmustest messi materjalide hulka.
i
TOOMAS REINPÕLD
