Kohvikutepäeva pioneeriks on Eestis Hiiumaa pealinn Kärdla, kuid nüüd avatakse kord aastas oma koduaiad külalistele ka mujal. Põltsamaal on plaanis korraldada samal päeval lauluväljakul suur vanavara- ja antiigilaat, mida tuleb korraldama MTÜ Pommiauk Jõgevalt.
16. märtsil saadi Põltsamaal kokku kohvikutepäeva inspiratsiooniõhtul. Linna haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni ütles sissejuhatuseks, et tal on hea meel näha osalejate seas nii päevakohviku korraldamise kogemust omavaid inimesi kui ka uustulnukaid.
Kui teemat Põltsamaal kolme aasta eest esimest korda arutati, oldi kohvikutepäevast üht-teist kuuldud, kuid reaalset kogemust ei omanud põltsamaalastest siis veel keegi. Kohvikutepäev on vahva kogukondlik ettevõtmine, kus iga pere või sõpruskond võib avada oma kohviku, koostada oma menüü, mõelda soovi korral välja ka meelelahutusprogramm, kavandada tutvustav reklaam, panna välja kohvikusse juhatavad viidad.
Kui inspiratsiooniõhtul möödunudsuvise kohvikutepäeva fotosid vaadati, tõdeti, et üks meeldejäävamaid oli koduaiakohvik, kus külalistel oli võimalik laua taga istuda lausa jõe ääres. Nii toodi esile Põltsamaa linna läbiva jõe võlu.
Elamusi nii kohalikele kui kaugemalt tulijatele
Möödunud aastal tegutses Põltsamaal 15 kohvikut, mida külastas 300-400 inimest. Korraldajate jaoks on alati kõige keerulisem külastajate arvu prognoosimine, et teaks, palju on tarvis toitu jooki.
Eelmisel aastal paluti kohvikute külastajatel täita ka ankeet. Vastajaid oli umbes 200 ja ankeetide põhjal ilmnes, et külastajad said kohvikutepäeva kohta infot piirkondlikust ajalehest, kus oli ära toodud nii päeva ajakava kui kohvikute asukoha kaart. Info liikus ka n-ö suust suhu ning oluliseks infoallikaks oli teemakohane Facebook’i leht, mille osatähtsus järjest suureneb.
Küsitlusest selgus ka, et enamasti külastati päeva jooksul nelja kuni kuut kohvikut, mõned jõudsid ka seitsmesse või üheksasse. Ligi kolmandik külastajatest valis neile meeldivad kohvikud välja selle järgi, mida seal lisaks toidule ja joogile pakuti.
Samuti saadi küsitluse abil teada, et suurem osa külastajatest jäi kohvikutepäevaga väga rahule, mõned olid ka pigem rahul. Rahulolematuid ankeedile vastanute seas ei olnud. Kultuurinõunik märkis, et inimeste rahulolu kohvikutepäevaga peaks julgustama ka uusi kohvikute korraldajaid. Päeva hinnatakse ka seetõttu, et siis kohatakse palju sõpru ja tuttavaid ning saadakse käia koduaedades, kuhu muidu ei satu. Kaugemal elavatele inimestele annab sündmus põhjuse Põltsamaale tulla. Umbes 70 protsenti kohvikute külastajatest moodustavad naised ja üllatavalt suur osakaal oli kaugemalt tulnud külalistel.
Tegevusi tasuks omavahel koordineerida
Kadri Suni küsis neilt, kes suvel ühepäevakohviku avada soovivad, kas kohvikutepäevast võiks kujuneda kohalikule elanikkonnale või kaugemalt tulnutele mõeldud ettevõtmine. Guido Pook sõnas, et kohvikutepäeva suurelt välja reklaamides võib juhtuda, et kohvikute korraldajad pole suureks külastajatetulvaks valmis. Sama mõtet jagas ka Kadri Suni, kes tõdes, et liiga suure külastajate arvu puhul võivad kohvikute korraldajad inimeste teenindamisel hätta jääda. Kärdla kohvikutepäeval külastab sealseid kohvikuid tuhandeid inimesi ja seetõttu selekteeritakse seal esmalt välja võimekamad tegijad, kes on selliseks suureks ettevõtmiseks valmis.
Kultuurinõunik lausus, et eelnevalt korraldatakse kohvikupidajatega kindlasti veel kokkusaamisi ja ühel neist tuleb juttu toiduhügieeni nõuete täitmisest. Kahe eelneva aasta kogemused näitasid, et viidad peaksid olema paremini nähtavad ja kohvikute lahtiolekuajad võiksid suuremas ulatuses varieeruda, nii et külastajad saaksid seal käia nii varasemal kui ka hilisemal ajal. Probleemiks oli seegi, et mõnes kohvikus ei jätkunud terveks päevaks toitu.
Kadri Suni tõdeski, et toidu- ja joogivajaduse prognoosimine on kõige keerulisem. Kersti Pook pakkus välja, et menüüsse võiks kavandada midagi sellist, mida saaks kohapeal vajadusel kiiresti juurde teha, et hilisem külastaja kohvikõrvasest ilma ei jääks. Need, kes varasematel aastatel kohvikut pidasid, tunnistasid, et neil tuli tõepoolest ette olukordi, kus oldi sunnitud kiiruga üht-teist juurde varuma. Kadri Suni lisas, et igal kohvikukorraldajal tuleks arvestada minimaalselt 300 külastajaga.
Kohvikutepäev jääb alkoholivabaks
Külastajad aga jäid linna kaarte kasutades hätta sellega, et sinna polnud märgitud kõiki jõge ületavaid sildu. Nii tuli välja, et kohalikel oli ühest kohvikust teise liikuda lihtsam kui külalistel. Eelmisel aastal kohvikut korraldanud Marge Kütt pakkus, et ehk oleks ilmastikku silmas pidades kindlam korraldada kohvikut juulikuus, kuid avaldati ka arvamust, et teinekord on juulis ilm palju kehvem kui augustis. Kadri Suni tuletas meelde pimedaid ja romantilisi augustiõhtud, kus saab kasutada ka küünlaid või muid valgusefekte.
Marge Kütt tunnistas, et kui üle-eelmisel aastal said nad kohviku korraldamisega oma pere liikmetega enam-vähem hakkama, siis eelmisel aastal oli juba raskusi. Guido Pook oli Marge Kütiga nõus. Temale jäi möödunud aastal kohati mulje, nagu tegeleksid nad kiirtoitlustamisega.
Korraldajad olid ühel meelel, et neil tuleks kohvikutepäeval omavahel tihedamalt suhelda ja suunata külastajaid klientidega koormatud kohvikutest sinna, kus parajasti vaba ruumi on. Üksmeelel oldi selleski, et ühepäevakohvikud jäävad ka edaspidi alkoholivabadeks.
Toitude-jookide hindadest rääkides märkis Kadri Suni, et kohvikute korraldamine peab ennast kindlasti ära tasuma, ent samas ei tohiks see olla suunatud teenimisele, vaid peaks põhinema entusiasmil ja soovil teistele oma tegevusega rõõmu valmistada.
TOOMAS REINPÕLD
