|
|
Põltsamaast võib saada esimene omavalitsus Eestis, kus gümnaasiumi säilitamise nimel ühendatakse gümnaasiumiaste ja ametikool. |
Teisipäeval käsitles teemat Põltsamaa linnavolikogu, istungi avanud volikogu esimees Andres Vään esitas arutamiseks vastava eelnõu. Põltsamaa linna haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni andis volikogu liikmetele ülevaate kujunenud olukorrast. Suni sõnul väheneb prognooside kohaselt lähema kolme-nelja aasta jooksul Eestis õpilaste arv umbes 30 protsenti ja aastal 2020 õpib Põltsamaa gümnaasiumis umbes 100 õpilast. Seejärel võib gümnasistide arv siin langeda 80-ni, kuid aastatel 2023-2024 peaks see jõudma 95 õpilaseni.
Läbirääkimistele kaasatakse linnavolikogu liikmeid
Õpilaste arvu vähenemisest tulenevalt on linna kui kooli pidaja ette kerkinud tõsine probleem seoses koolile kuuluva kinnisvaraga. Selge on, et kooli kasutuses olev kinnisvara ei vasta juba praegu õpilaste arvust lähtuvale vajadusele, rääkimata lähemast tulevikust.
Veebruaris kohtusid Põltsamaa linnavalitsuses linnavolikokku valitud erakondade esindajad ning haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroo juhataja Kalle Küttis. Kaaluti võimalusi, kuidas saaks Põltsamaal gümnaasiumihariduse andmist jätkata. Otsustati moodustada töörühm, kes selle probleemiga tegelema asuks. Ühe variandina pakuti juba seekord välja PÜG-i gümnaasiumiosa ja Põltsamaa ametikooli vahelise koostöömudeli väljatöötamine. Kadri Suni lausus, et seetõttu toodigi volikogu ette eelnõu, mis algataks läbirääkimised haridus- ja teadusministeeriumiga.
Põltsamaa linnavolikogu alatise haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe Raul Kirseli sõnul oli teema kõne all ka tema juhitavas komisjonis. Jõuti seisukohale, et loodava ühendõppeasutuse gümnaasiumiosa võiks asuda Põltsamaa linnas.
Põltsamaa linnavolikogu liige Anti Orav toonitas, et tuleks täpselt määratleda, milline on Põltsamaa linna lähtekoht nendel läbirääkimistel. Volikogu liikmed peaksid kokku leppima selles, millised õigused nad ministeeriumiga läbirääkimisi pidavatele inimestele annavad. Kokku leppida tuleks selleski, kes täpsemalt Põltsamaa linna poolt läbi rääkima hakkavad. Kadri Suni lausus, et lähtekoht ministeeriumiga peetavatel läbirääkimistel on kvaliteetse gümnaasiumihariduse võimaldamine pikas perspektiivis. Linnapoolseks läbirääkijaks on eelnõu kohaselt Põltsamaa linnavalitsus. Nõuniku sõnul soovitakse kaasata läbirääkimiste protsessi ka linnavolikogu liikmeid.
Ühendkool muudab Põltsamaa tugevamaks keskuseks
Linnavolikogu liige Margus Ääremaa tundis huvi, kuidas saab haridusministeeriumi kõrge ametnik kuuluda sellesse komisjoni, mis asub ministeeriumiga läbirääkimisi pidama. Suni vastas, et läbirääkimisi ministeeriumiga asub pidama Põltsamaa linnavalitsus ja komisjoni ülesandeks on teha ära eeltöö läbirääkimiste pidamiseks. Margus Ääremaa ütles, et sellesse komisjoni võiks kuuluda rohkem linnavolikogu liikmeid, kui neid seal praegu on.
Anti Orav lausus, et tema arvates on ametikooli ja gümnaasiumi koostöövõimaluste otsimine teretulnud variant. Samas ei mõista ta, miks on loobutud õpilaste arvu silmas pidades juhindumast sellest, et Põltsamaa on tõmbekeskus, mis meelitaks siia inimesi juurde, ja on lepitud Põltsamaa hääbumisega. Kadri Suni sõnul ei näe see eelnõu kindlasti ette Põltsamaa hääbumist. Tema sõnul on uue plaanitava õppeasutuse loomine algatus, mis võiks Põltsamaad kui tõmbekeskust hoopis tugevdada. Andres Vään pani hääletusele parandusettepaneku, kus tehti linnavalitsusele ülesandeks kaasata ministeeriumiga läbirääkimisi pidava ajutise komisjoni koosseisu kõikide Põltsamaa linnavolikogus esindatud erakondade liikmeid. See ettepanek leidis volikogus toetust. Samas toetas volikogu ka eelnõu, millega volitati Põltsamaa linnavalitsust pidama läbirääkimisi haridusministeeriumiga gümnaasiumihariduse riigile üleandmise osas.
Nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul tuli kahe kooli ühendamise plaan koolile natuke ootamatult. Kolm aastat tagasi käidi kooli kolmeliikmelise esindusega tollase haridusministri Tõnis Lukase jutul, et saada teada, mida kujutab endast riigigümnaasiumide rajamise plaan. Põltsamaal oldi tookord valmis riigigümnaasiumi looma, ent ministri vastustest selgus, et määramatus oli siis veel üsna suur. Seetõttu nad plaani elluviimisega kiirustama ei hakanud. Poolteist aastat hiljem selgus, et riigil on tõsi taga, kuid riigigümnaasiumide rajamisel on eelistatud maakonnakeskused.
Hiljuti kohtuti Põltsamaa linnavolikogu aseesimehe Margus Oro initsiatiivil ministeeriumi koolivõrgu büroo juhi Kalle Küttisega, kes pakkus omapoolse nägemusena välja ühendatud õppeasutuse loomise Põltsamaale. Nüüd on asjad kiiresti edasi liikunud, moodustatud on vastav komisjon ja otsustatud, et linn asub ministeeriumiga läbi rääkima.
Juba suveks valib ministeerium välja need koolid, mida toetama hakkab. Paraku on Põltsamaa puhul probleemiks, et Jõgeval on riigigümnaasium olemas ning riigil pole tõsist soovi mitme gümnaasiumi pidamiseks nii väikese rahvaarvuga maakonnas. Kui veel aastal 2000 õppis PÜG-s üle 1250 õpilase, siis praeguseks on õppureid vaid 650, neist gümnaasiumiosas 172. Sügisel algaval õppeaastal võib gümnasiste olla kokku isegi 200.
Aimar Arula peab kahe õppeasutuse ühendamise plaani kõige säravamaks ideeks. Ehkki on kaalutud ka gümnaasiumihariduse andmise jätkamist linna alluvuses, samuti sihtasutuse loomist, mida võiksid toetada ümberkaudsed omavalitsused.
Riik on siiski näidanud üles huvi gümnaasiumihariduse andmise jätkamiseks ühendatud õppeasutuses. Aimar Arula on kindlalt seda meelt, et gümnaasiumiosa peab jääma Põltsamaa linna. Tema nägemusel tuleks PÜG juurde liita ametikool, mitte vastupidi. Koolijuhi sõnul võib ühendatud õppeasutusest saada veel parema hariduse, kui seda siiani on pakutud, sest gümnaasiumiõpilased saaksid edaspidi juurde praktilisi oskusi. Koolijuhi hinnangul ongi gümnaasium siiani olnud liialt akadeemiline ja teoreetiline. Räägitud on inseneriteaduste ja IT-alaste teadmiste ning oskuste osakaalu suurendamisest. Arula sõnul ei tähenda ametialaste oskuste õpetamine, et akadeemilise hariduse taotlejad mingi ameti lausa selgeks peaksid õppima, vaid eesmärk on anda õpilastele juurde praktilisi oskusi. Tema nägemuse järgi võiks edaspidi Veski tänava koolimajast saada põhikoolihoone ja Lille tänava koolikompleksi kasutamise osas, kuhu kuuluvad eelmise Eesti Vabariigi ajal ehitatud koolihoone, nõukogude aegne koolihoone ja nõukogude ajast pärit internaadihoone, on kavas läbi rääkida ministeeriumiga. Kinnisvarga seotud küsimusi, mis puudutavad nii gümnaasiumi kui ametikooli, on plaanis arutada juba lähipäevil.
Gümnaasium endise Aleksandrikooli hoonesse
Põltsamaa ametikooli direktor Andrus Kompus suhtub Põltsamaa ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa ja Põltsamaa ametikooli ühendamise plaani positiivselt.
“See looks pretsedendi. Kahe kooli ühendamisel sünniks 400-450 õpilasega kool. Piirkonna õpilastele pakuks selline ühendamine paindlikumaid võimalusi.” Kompus tõdes, et kahe kooli omavaheline läbisaamine on igati hea. Kindlasti jääb alles nn puhas gümnaasiumiosa, mis on mõeldud neile noortele, kes tahavad jätkata õpinguid ülikoolis.
Mis koolide füüsilist ühendamist puudutab, siis Kompuse sõnul oleks mõistlik, kui kool asuks ühes kohas, ja tema näeb selle paigana praegust ametikooli. “Kui gümnaasium asuks linnas ja gümnasistid käiksid kutseoskusi omandamas ametikoolis, siis muudaks see olukorra logistiliselt keerukamaks ning ka õppetöö korraldamine läheks kallimaks,” märkis ta.
Praegu on käimas Põltsamaa ametikooli peahoone ja õppehoonete projekteerimine ja seetõttu on vaja teha kiireid otsuseid, kus tulevane ühendatud õppeasutus füüsiliselt asub. Ühe variandina võiks renoveerida ametikoolile kuuluva endise Aleksandrikooli hoone. Kompuse sõnul oleks see uhke sammastega hoone gümnaasiumile igati sobilik.
Ametikooli juhi nägemuse järgi võiks ühendõppeasutus alustada ametikooli hoonetes tegevust juba 2015. aasta 1. septembril, reaalsem oleks aga 2016. aasta sügis. Praeguses olukorras, kus ametikoolis on algamas järjekordne remondi- ja ehitustööde etapp, peab kool otsima ajutist pinda, mida sellel ajal kasutada saaks. Ühe võimalusena on välja pakutud Põltsamaal Lille tänaval asuvat vana koolihoonet. Kompus rõhutas, et otsused peavad sündima kiiresti, sest aega on selleks antud 1. juulini.i
TOOMAS REINPÕLD
