Põltsamaal helises üle viiesaja pillikeele

Kui Vooremaa esindus neljapäeval suvekoolide tegemisi uudistamas käis, valmistus suur orkester muusikakooli saalis parasjagu õhtuseks kirikukontserdiks. Peadirigent ja keelpillikoolituse võtmeisik Hiie Taks oli andnud mängijatele pisut puhkust ning ise korraks teiste õpetajate sekka tulla saanud. Väljas sadas hommikust saati. Suvekooli asjad olid aga justkui ilma järgi paika seatud, sest kaks eelmist õhtut olid möödunud õues. Oli pilli mängitud, peetud ära rebaste pidu, spordiõhtu jne. “Kõik õhtud on ära sisustatud nagu eelmistel aastatelgi. Lastel on ju vaja ennast ka muusikaväliselt välja elada,” kinnitasid Hiie Taks ja suvekoolide eestvedaja Põltsamaa muusikakooli direktor Anne Kaus. Ühisettevõtmised, majutus ja toitlustamine olid mõlemal laagril koos. Rohkem kui kahel eelmisel aastal oli ka kitarristide ja keelpillimängijate koosmängu. Sisuliselt tegutses siiski ühe laagri sees kaks laagrit nagu asjaosalised ise seda sõnastasid. Kogu nädala mängisid muusikakooli ühes tiivas viiulid, vioolad, t?ellod, teises aga kitarrid. Kõigele lisaks võeti pilliharjutusteks kasutusse ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi söökla saal.

Pillikeeli kahes laagris ühepalju

Kui eri vanuses noori kitarriste oli koos õpetajatega suvekoolis kokku nelikümmend viis, siis keelpillimängijate suvekoolis osales juba ainuüksi viiuldajaid viiskümmend, lisaks veel kaksteist t?ellisti, kolm vioola-, üks kontrabassi- ja üks löökpillimängija. Et aga ühtedel on neli ja teistel kuus keelt, oli Anne Kaus jõudnud kokku arvestada, et keelte arvu poolest olid laagrid üsna võrdsed ning ühtekokku helises kogu nädala jooksul viissada nelikümmend kaks pillikeelt. Nendel keeltel, nagu selgus, tehti iseenda jaoks ja pakuti publikule kuulamiseks väga mitmesugust muusikat alates vanamuusikast ja rahvamuusikast klassikani. Ühe kergemuusikapala, popurrii Elvis Presley lauludest oli seadnud mängimiseks ka põltsamaalane Eino Georg. “Repertuaari valime ikka nii, et oleks mängijatele jõukohane ja leiduks ka keerulisemaid palasid, mis pakuksid rohkem pinget,” märkis Hiie Taks ning lisas, et kui muusikamaailmas üldse on sellel aastal Carmeni aasta, siis Carmenita ei saadud läbi ka seekordses suvekoolis.

Neljapäevasel kirikukontserdil astusid üles nii õpilased kui ka õpetajad koos ning eraldi. Kui kirikus esinesid peamiselt solistid ja ansamblid, siis laupäevasel lõppkontserdil kultuurikeskuses mängisid nii keelpilli- kui ka kitarriorkester koos ja eraldi. Kitarri- ja kammerorkestri koosmäng on aga kindlasti üks Põltsamaa eripära. Meeldivat eripära on Põltsamaa suvekoolitustel veelgi. Tundub, et siin toimib isesugune aura, mida mujalt naljalt ei leia. Vahest on põhjuseks just see, et suvekooli meeskond on läbi aastate olnud põhikoosseisus sama. “See tekitab mõnusa stabiilsuse. Need inimesed on tulest ja veest koos läbi tulnud. Ja isiksused peavad ka tingimata omavahel sobima,” leiab Hiie Taks.

Jälle keset Eestit kokku

Peale suvekooli traditsiooniliste kontsertide kuulati ka kahte külaliskontserti professionaalidelt. Esmaspäeva õhtul esines kirikus Tallinna kitarrikvartett koosseisus Heiki Mätlik, Jorma Puusaag, Julia Kahro ja Kristo Käo. Kaks viimast õpetasid koos Peep Petersoniga kitarriste ka suvekoolis. Lisaks kõigele on Kristo Käo ka Eesti Kitarriseltsi esimees. Kolmapäeva õhtul oli aga muusikakooli saalis võimalus kuulata viiuliduo Mirjam ja Mari Keremi mängu.

Tänaseks on selleaastased suvekoolid lõppenud ning nendes osalejad kodudesse igasse Eestimaa paika tagasi jõudnud. Mõnedki neist on Põltsamaa suvekoolis käinud kümme aastat järjest ega raatsi sugugi veel loobuda. Ent nii nagu lapsed peale kasvavad, on iga aasta toonud ka uustulnukaid ning uusi paiku, kust tullakse.

Järgmisel nädalal seisab ees aga veel üks isemoodi laager ja seda mitte esimest korda. Küll aga peetakse üle-eestilist solfed?oõpetajate laagrit esimest korda kahes vahetuses, sest osalejaid on varasemate aastatega võrreldes tunduvalt rohkem. Kuigi põhikorraldaja on Eesti Muusikakoolide Liit, loodetakse kohalike oskustele suuri inimhulki liikuma ja juhtima panna. Pealegi on Põltsamaale igast Eestimaa kandist hea ka asukoha mõttes kokku tulla.  

VAIKE KÄOSAAR

blog comments powered by Disqus