|
|
Täna tähistatakse üle Eestimaa rahvuslipu 125. sünnipäeva. Sellest ajalooliselt tähtsast sündmusest on paljudele eestimaalastele teada, et esimene sinimustvalge EÜSi lipp õnnistati 1884. aastal Otepää pastoraadis. |
Hoopis väiksemale hulgale eestlastele on teada fakt, et esimene rahvuslipp õmmeldi valmis Põltsamaal. Just seetõttu tähistati kolmapäeval, 3. juunil Põltsamaal rahvuslipu sünnipäeva päevakohase näitemänguga.
Kui näitemängu esimene pilt etendati kujuteldavalt Karl August Hermanni majas Tartus, siis kaks järgmist pilti said teoks ajalooliselt reaalsetes tegevuspaikades. Teine pilt etendus kunagise Leihbergi kaupluse ees, kust osteti esimese sinimustvalge lipu kangad. Näitemängu kolmas ja viimane pilt etendus omaaegse Põltsamaa kihelkonnakooli hoone ees. Just seal õmbles esimese rahvuslipu kokku nooruke Emilie Beermann. Näitemängus etendatud piltide vahel liiguti rahvuslippude lehvides ühtse rongkäiguna läbi Põltsamaa linna.
Lipu sünnilugu vajab teadvustamist
Rahvuslipu 125. sünnipäeva üritus langes ajaliselt kokku Põltsamaa Ühisgümnaasiumi põhikooli lõpetamisega ja sel puhul algas rahvuslipu sünniloole pühendatud näitemäng ühisgümnaasiumi koolihoone juurest.
“Miks on Eesti lipp meile põltsamaalastele nii tähtis?” küsis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula teda ümbritsenud inimestelt. “Sellepärast, et Eesti lipp kui riigi kõige tähtsam ja olulisem sümbol on sündinud just Põltsamaal.”
Samas tõdes kõneleja, et Põltsamaa kihelkonnakooli ja perekond Beermanni roll rahvuslipu sünniloo juures on Eesti avalikkusele vähe teada. Lipu sünnile viitavad faktid on ilmsiks tulnud hiljuti, täpsemalt pärast seda, kui koduloouurijad Heino Joost ja Einar Hiob avaldasid 2001. aastal raamatu “Gustav Beermanni radadel”. Seda raamatut koostades leidsid autorid Põltsamaa kihelkonnakooli vilistlase Carl Frey mälestused esimese lipu sünniloost Põltsamaal.
Eesti Üliõpilaste Seltsi “Vironia“ lipu värvide valik langetati 1881. aasta 29. septembril. Beermannide perekonnaloost on teada, et Gustav Beermann olevat soovitanud sinist kui isamaa ustavust, musta kui sihikindlust ja valget kui südamepuhtust tähistavat värvi. Nüüdseks on selgunud, et 1884. aasta 4. juunil Otepää pastoraadis õnnistatud EÜS-i lipu õmbles kihelkonnakooli näputööklassis valmis Põltsamaa kihelkonnakooli direktori Gustav Beermanni tütar Emilie. Lipuvarras valmistati Gustav Beermanni puutöökojas. Lipu kangaks valitud riie pärineb Põltsamaalt Leihbergi poest, mis on kohalikele ja ehk kaugematelegi inimestele rohkem tuntud Paala kauplusena. Samas hoones asub juba pikki aastaid Põltsamaa muusikakool.
Esimese rahvuslipu aitas Tartusse ja sealt edasi Otepääle toimetada Emilie 19-aastane vend Christoph, kes oli ka Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Christoph Beermann oli rahvslipu hoidjaks ka selle õnnistamise ajal. Aimar Arula sõnul on põltsamaalasi ees ootamas suur töö, teadvustamaks Eesti avalikkusele, et Eesti lipp on tegelikult sündinud Põltsamaal.
Eesti rahvuslipp kui unikaalne nähtus
Lipu sünnipäeva tähistamise tseremoonial viibinud poliitiku ja ajaloolase Mart Laari sõnul väärib lipu sünnipäev tähistamist nii Põltsamaal kui kogu Eestis. Mart Laar lausus, et vaadates tagasi Eesti lähemale ning kaugemale ajaloole, näeme seal esiplaanil olulisi tegelasi, kes tunduvad meile inimestena, kes Eesti ajalugu muutsid. Tegelikult on see mulje veidi petlik, sest ilma inimesteta, kes ehk samal määral silma ei paistnud ega säranud, kuid kes tegid sealjuures tegelikku tööd, poleks ajalugu muutnud sündmuste korraldamisega hakkama saanud meile teada-tuntud tegelased.
Kõneleja tõdes, et Eesti lipu lugu on tihedalt seotud Põltsamaaga, mis rahvusliku ärkamise ajal oli Eesti üks olulisemaid hariduskeskusi. “Põltsamaa kihelkonnakool kuulsa ja tuntud koolmeistri Gustav Beermanni juhitud koolina andis tervelt kolmandiku nendest meestest, kes 1884. aasta 4. juunil seda lippu Otepää kiriklas pühitsesid. See oli väga oluline hulk inimesi ühe väikeses keskuses paikneva väikese kooli kohta.”
Mart Laar rõhutas, et Põltsamaal mitte ainult õmmeldi lipp, vaid siit pärineb ka hulk nendest meestest, kes selle lipu kõrgele tõstsid. Ajaloolasest poliitik tõdes ka, et väikesed ja pealtnäha mitteolulised teod võivad endaga kaasa tuua lausa uskumatult häid tagajärgi. Ajaloost on teada, et koolmeistri perre sündinud ja varakult ema kaotanud Emilie Beermanni näol oli tegemist targa, nägusa ja andeka neiuga, kes pani nii oma õpilaste kui kaasõpetajate südamed nagu “praepannil“ särisema.
Mart Laari sõnul on Eesti lipp mitmeski mõttes unikaalne nähtus. Esmalt seetõttu, et keegi pole käskinud ega palunud meil seda oma lipuks pidada. Sinimustvalge sündis rahva tahtel ja algatusel, läbi tõdemuse, et rahvale sellised lipuvärvid meeldisid.
Teiseks seisneb rahvuslipu unikaalsus selles, et see esimene lipp on tänaseni alles. Eesti on üks väheseid riike maailmas, mille esimene rahvuslipp on originaalina tänase päevani säilinud. Tänu sellele, et seda lippu suudeti säilitada ja varjata läbi pikkade ning keeruliste võõrvõimuaastate. Paljud selle lipu sünnilooga seotud inimesed on pidanud taluma suuri raskusi ja kannatusi. Ent nad ei reetnud seda lippu, sest teadsid, et olid selle nimel vande andnud.
iii
TOOMAS REINPÕLD
