Möödunud pühapäeval oli Põltsamaal võimalus uudistada lähemalt endisaegseid lapsevankreid ning vaadata retrovankrite paraadi, mida korraldati juba teist aastat järjest. Teoks sai ka järjekordne kohvikute päev.
Põltsamaa Kodu juures tegutsenud kohviku perenaine Lagle Kalberg lausus, et kaalusid kohviku tegemist juba möödunud aastal, aga siis ei jätkunud selleks veel julgust. Kui neile läks appi kahel aastal oma kodus kohvikut pidanud Kaia Sarap, siis otsustasid nad seekord oma kohviku avada. Põltsamaa Kodu juhataja Kalbergi sõnul oli saadud kogemus meeldivaks kogemuseks.
Põltsamaa elanik Senta Bergmann lausus, et on kohvikutepäeva külaliseks olnud igal aastal ja käib alati mõned kohvikud läbi. Tema sõnul tuli ta Põltsamaa Kodu hoovis tegutsevasse kohvikusse põhiliselt maitsvate pontšikute pärast, aga tegelikult on selles kohvikus väga rikkalik menüü. Senta ja Tiit Bergmann olid eelnevalt külastanud ka Raadiokohvikut ning Uue-Põltsamaa mõisa juures tegutsevat kohvikut.
Senta Bergmann tõdes, et kohvikutepäev on rahva jaoks väga tore ettevõtmine ja annab hea põhjuse kodust välja minemiseks. Raadiokohviku perenaine Ene Laanes lausus, et rahvast on päeva jooksul piisavalt kohvikus käinud. Laanes toonitas, et soolaseid toitusid soovitakse rohkem osta, sest magusat pakutakse kõikides kohvikutes.
Kaitseliidu liikmete poolt korraldatud Kateloki kohvikus sai traditsiooniliselt õhupüssist täpsust lasta. Meeme Küppar lausus, et õhupüssist laskmises olid naised väga täpse silmaga. Külastajate puudust ei tuntud. „Lisaks muudele toitudele pakuti kohvikus ka sõdurisuppi. Lisaks oli huvilistel võimalus sisse astuda Kaitseliidu majja, vaadata militaarseid sõidukeid ja relvi,” rääkis Küppar.
Retrovankrite ettevõtmisel osalenud Kai Lindret Pärnust lausus, et tema võttis Põltsamaale kaasa ühe Zekiwa vankri, teine jäi koju. „See vanker on meie pere valduses olnud 31 aastat. Koos meie pere nelja lapsega on see vanker olnud esimeseks sõiduvahendiks seitsmele lapsele.”
Helle Kaljula Kehtna kandist lausus, et tema võttis Põltsamaale kaasa üheksa lapsevankrit ja kaks nukuvankrit. Naise sõnul arenes tema huvi lapsevankrite vastu tormiliselt, sest esimese neist hankis ta alles märtsikuus. Praeguseks on tal juba ligi kolmkümmend vankrit. Facebookis kohtus ta huvigrupiga, mis kannab nimetust nostalgiline Eesti NSV ja sealt ta mõttekaaslased leidiski.
Kaljula sõnul nõuab selline hobi omajagu raha, aga ta tunnistas samas, et ega inimliku „hulluse“ vastu ju seista ei suuda. Tema kõige vanem vankri vanuseks on umbes sada aastat. Mõned vankrid pikka sõidutamist ei kannata ja neid ta kaasa ei võetud.
TOOMAS REINPÕLD
