Praegu on tulevase õendus-hoolduskodu ruumid vallutanud veel ehitajad. Osaühingu Põltsamaa Tervis juhatuse esimees Juhan Sumendu märkis, et pikaajalise hoolduse järele on tugev nõudlus.
“Mitmed eakamad inimesed kasutavad seda teenust praegu väljaspool Põltsamaa linna. Samas ei vaja hooldusravi mitte ainult eakad. Ka mitmetel tõsisemaid haigusi põdenud noorematel ja keskealistel inimestel on pärast aktiivravi lõppemist tarvis kauakestvat järelravi ja meditsiinilist abi ning järelevalvet. Pereliikmetel on taolise hooldusega üsnagi keeruline toime tulla,? rääkis Põltsamaa linnavalitsuse sotsiaalnõunik Kaire Bubnis.
Eraisikud ja firmad annetavad
Praeguseks on õendus-hoolduskodu ehitamiseks eraldatud 2,1 miljonit krooni riigi raha. Paljud inimesed, kelle hulgas on rohkesti eakaid põltsamaalasi, on ettevõtmise kordaminekuks annetanud märkimisväärseid summasid.
?Suurim tänu kõikidele annetajatele, kellel pole kahju olnud rahast oma kodulinna tervishoiumurede lahendamiseks,? ütles osaühingu Põltsamaa Tervis juhatuse liige Endel Pajumägi.
Põltsamaa perearstide ja Põltsamaa Tervises töötavate eriarstide töötingimused muutusid nüüdisaegseks ülemöödunud aastal, kui haiglahoones lõppes renoveerimistööde esimene etapp. Kirurgina töötab osaühingu Põltsamaa Tervis juhatuse esimees Juhan Sumendu. Paar korda kuus võtab patsiente vastu ka veresoontekirurg Tiit Vaasna. Staazikamad meedikud on neuroloog Luule Loik ja neuroloogiakabineti õde Sirje Sammel.
?Nii häid tingimusi kui praegu pole mul veel varem olnud. Näiteks enne oli kabinet nii kitsas, et haige tervisliku seisundi korralikumaks jälgimiseks õieti võimalused puudusid. Nüüd on aga valgust ja avarust piisavalt,? ütles doktor Loik, kes enda sõnul võtab päevas vastu üle kümne patsiendi.
Günekoloogina töötab Põltsamaal Riina Limberg, tema kabinetti muretseti hiljuti aparaat loote südametoonide kuulamiseks.
Psühhiaatrina Põltsamaal ametis oleva Ljudmilla Väre sõnul võis iga arst valida, millist värvi tulevad tema kabineti seinad. “Mina eelistasin pastelseid toone, nii-öelda virsikuvärvi. Sellised toonid mõjuvad inimesele rahustavalt. Kõige sagedamini tullakse abi otsima depressiooni, neuroosi ja ärevushäirete puhul,? tunnistas tohter.
?Mulle meeldib Põltsamaa meedikute väga sõbralik töökollektiiv, tulen siia alati mõnuga,? ütles arst Kalle Piiskoppel, kes teeb Põltsamaal koormusteste.
Hammaste proteesimisega tegeleb Põltsamaa Tervises dr Kaja Kikas.
Füsioterapeut Eda Puide teeb elektriravi, liikumisravi ja massaazi.
Rahvas kutsub Põltsamaa haiglaks
Osaühingu Põltsamaa Tervis juhatuse liikme Endel Pajumägi sõnul vajaksid Põltsamaa meedikud mitmesugust nüüdisaegset aparatuuri: kardiograafi, sonograafi, samuti laboriaparatuuri. ?Neid aparaate saaks kasutada nii igapäevaste patsientide kui ka tulevaste hooldushaigete tervise kontrollimiseks,? lausus Pajumägi
Endel Pajumägil on oma arvamus ka Põltsamaa tervishoiuasutuse nime kohta. ?Tervishoiuelu korraldab osaühing Põltsamaa Tervis. Ametlikult on kasutusele võetud nimi õendus-hoolduskodu. Inimesed kutsuvad meie raviasutust aga ikka Põltsamaa haiglaks, sest nad on nii harjunud. Omaaegsest haiglast on paljudel head mälestused Minu arvates võiks nimi Põltsamaa haigla taas üldkasutavaks saada,? oli tema seisukoht.
Põltsamaa endine linnapea, Riigikogu liige Margi Ein meenutas, et õendus-hoolduskodu avamiseks tekkis tarvidus pärast seda, kui 1990. aastate lõpus lõpetati Rootsi ekspertide koostatud Eesti tervishoiu arengukavast lähtudes Põltsamaal statsionaarse raviteenuse osutamine.
JAAN LUKAS
