2016. aastal möödub 90 aastat Põltsamaale linnaõiguste andmisest. See on päris oluline tähtpäev ühe väikelinna ajaloos ja sel puhul kogunesid aktiivsed põltsamaalased kultuurikeskusesse, et üheskoos arutada, kuidas aasta pärast linna väärikat juubelit tähistada.
Kokkusaamise algatanud Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni lausus, et tuleval aastal möödub ka 250 aastat Peter Ernst Wilde Kuningamäel välja antud “Lühhikese öppetuse” ilmumisest.
Kadri Suniga oli ühendust võtnud Mariin Sirk Põltsamaa ühisgümnaasiumist, kes pakkus välja idee, et roosisaar võiks olla ühel päeval kauplemise paigaks, sest kunagi paiknes just selles kohas palju väikeseid poekesi. Samas arvas ta, et roosisaarel võiks toimuda ka mingi rooside ja muude ilutaimedega, raamatutega, keraamikaga seotud tegevusi. Mariin Sirk pakkus välja ka idee korraldada roosisaarel perepäev, kuhu inimesed tuleksid tekkide ja piknikukorvidega ning kus nende jaoks oleks ka päevaprogramm. Ta tegi ka ettepaneku eksponeerida Maria Alneki magistritööd Põltsamaa lossist ja korraldada temaga kohtumine. Samuti laekus Mariin Sirgi poolt ettepanek pakkuda 5. klassidele välja Eesti lipupäeva programm üleriigiliselt.
Pakuti välja ka idee kutsuda kunagisse kodulinna Põltsamaalt pärit talente. Riina Valdmets pakkus välja idee korraldada õpilaste loovtööde konkurss ja näitus nimetusega “Minu kodulinn Põltsamaa,” samuti pakkus ta välja idee korraldada interaktiivne Põltsamaa teemaline viktoriin, samuti 5.-6. klassidele suunatud Põltsamaa teemaline õpilaste konverents, mis seostuks kuulsate isikutega, kes Põltsamaal on tegutsenud. Õpetaja Toomas Annuk pakkus välja mõtte näidata õpilaste Põltsamaast tehtud videofilme.
Maalinäitusest fotojahi ja karnevalini
Sihtasutuse Põltsamaa Tervis juhataja Merle Mölderi sõnul on Põltsamaa perearst Sirje Alusalu pikema aja jooksul kokku kogunud erinvat materjali, mis puudutab Põltsamaa meditsiiniajalugu ja tal on plaanis linna juubeliaastaks välja anda vastavateemaline kogumik. Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Janne Karu lausus, et kultuurikeskuse rahval on plaanis korraldada etendus Põltsamaa lugudest, mida on juba varem mängitud ja mis vajaks nüüd edasiarendamist.
Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja lausus, et kunstikooli rahvas plaanib linna sünnipäevaks kooli kunstigaleriis üles panna naivistliku Põltsamaa-teemalise näituse. Kunstikooli juhataja loodab linnateemaliste maalide loomisse kaasata ka Läti sõpruslinna Skrunda kunstihuvilisi. Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder pakkus välja idee paigutada linna ajalooliste ja praeguste hoonete ning objektide või nende asukohtade juurde stendid, kus oleks kirjas info nende kohta. Põltsamaa linnavolikogu liige Marje Aigro tegi ettepaneku tuua juubeliaastal eriliselt esile fakt, et Põltsamaal tegutses nõukogude ajal ettevõtte, mis tootis toitu tollastele kosmonautidele.
Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav täiendas seda mõtet ja pakkus, et Põltsamaa postkontori kõrvale võiks luua pargi, kus oleksid n-ö kosmosetoidu sümboolsed tuubid erineval kujul, mida saaks kasutada istumiseks, lastele mõeldud ronimisatraktsioonidena jne. Põltsamaa ettevõtja Ülle Saksniidu sõnul tuleks linna juubeliaastal kõige rohkem esile tuua fakti, et Põltsamaa on koht, kus õmmeldi valmis Eesti esimene rahvuslipp. Saksniit lisas, et linna juubeliga seotud kõige olulisemad üritused tuleks ajaliselt plaanida kahe kuni kolme päeva peale, sest ühe päevaga kõiki näitusi ära vaadata, kontserte kuulata, käsitöölaadast osa saada lihtsalt ei jõua. Saksniit on lähiajal korraldamas endiste põltsamaalaste kokkutulekut, mis on samuti plaanitud mitmepäevase üritusena. PÜG-i õpetaja Erika Sari pakkus välja idee sellest, et linna juubeliks võiks välja valida ja laiemale avalikkusele tutvumiseks välja panna õpilaste uurimustööd Põltsamaa linnast. Samuti pakkus ta välja fotojahi idee, mille sai Viljandist, kus lastele jagati välja albumid fotodega, millel olid detailid Viljandi linna hoonetest. Lastel tuli nende fotode järgi õiged hooned üles leida. Saksniit märkis, et võiks luua sellise Põltsamaateemalise fotojahi mängu, mida oleks võimalik osta näiteks muuseumist.
Jõge tuleb oskuslikult ära kasutada
Põltsamaa ametikooli õpetaja Riho Laanes pidas vajalikuks rõhutada jõe kasutamist linna juubelipidustuste läbiviimiseks. Janne Karu sõnul püüdsid nad tänavu korraldada Põltsamaa jõel nn parvekontserdi. Kui nad muusikutega kohapeal selle idee rakendamist täpsemalt uurimas käisid, selgus, et kusagil segas liialt kiire veevool, kusagil lähedalt kostuv müra. Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään lausus, et viimasele Põltsamaa linna staatust tõendavale otsusele on alla kirjutanud president Arnold Rüütel ja tema sõnul tuleks Rüütel kindlasti Põltsamaa juubelile kutsuda. Põltsamaa Ettevõtjate Liidu juhina märkis Vään, et ka Põltsamaa ettevõtluse ja ettevõtete peale tuleks linna pidustuste kavandamisel mõelda. Ülle Saksniit ütles, et pidustuste päevade sisse peaks kindlasti mahtuma ka rahvapidu ja miks mitte ka karneval, sest enamik inimesi tõsistesse teemadesse nagunii süveneda ei viitsi. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul tuleks linna juubelipidustused kindlasti siduda ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga ning samas ei tohi sellel ajal ära unustada Põltsamaa linna sõpru.
Kadri Suni lausus, et kindlasti saab sügiseks kokku juba konkreetsema kava ja siis on ka põhjust linna juubeli tähistamisega seotud ja sellest huvitatud inimestel uuesti kokku tulla.
TOOMAS REINPÕLD
