|
|
30. septembril kirjutasid noorteühenduse Juventus juhatuse esimees Heidi Paabort, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, Pajusi vallavanem Reet Alev ja Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson alla piirkondlikule noorsootöö memorandumile, mille eesmärk on sõnastada Põltsamaa piirkonna noorsootöö ühised eesmärgid ja koostöövormid. |
Memorandumi loomisprotsess sai alguse pea poolteist aastat tagasi, kui noorteühendus Juventus sai Leader-meetmest toetuse projektile “Kogukonna arendamine läbi MoNo”. Selle projekti eesmärk on Pajusi ja Põltsamaa valla kogukonna areng läbi mobiilse noorsootöö, mille kaudu paranevad noorte vaba aja veetmise võimalused ja suureneb kaasatus noorsootöösse. Tegevused on suunatud Põltsamaa piirkonna rõngasvaldade noortele, sh partnerluspõhimõttel arendatava koostöö edendamisele Põltsamaa ümbruskonna omavalitsustega. Tänaseks on jõutud Eskusse, Aitu, Lustiverre, Pisisaarde jne. Juventuse juhatuse esimees Heidi Paabort ütles, et tegevused on olnud olulised nii noortele kui ka omavalitsustele ning soov on jätkata koostööd. Selleks on vajalik leppida kokku järgmised sammud.
Ühine soov
Tema hinnangul tuleks kokku leppida need tegevused, mis piirkonnas tahetakse veel ette võtta. “Kui pöördun projektitaotlusega mõne fondi poole, siis jääme me ikkagi ainult mittetulundusühinguks. Et teeme koostööd ka piirkonna omavalitsustega, siis saan öelda, et tegemist on meie ühiste soovidega ning see annab meile tuge lisaressursside saamiseks,” märkis Paabort. Tema kinnitusel ei kohusta koostöömemorandum omavalitsusi otse millekski, kuid annab võimaluse noorteühenduse koordineerimisel lisaraha saada.
Koostöömemorandumi juurde tuleb Paaborti sõnul 2014. aastal rakenduskava. Seega muutub kõnealune dokument ka palju konkreetsemaks.
Pajusi vallavanem Reet Alev ütles, et nende valla noored on mobiilse noorsootöö hästi vastu võtnud. Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson lisas omalt poolt, et nende valla lapsed osalevad iga päev Juventuse tegevustes ning on Põltsamaa noorte ja elukestva õppe keskuse püsikülastajad. “Teatud hetkel jäävad nad sinna oma aega veetma. Noortekeskusest pole ühtegi last ära saadetud,” kinnitas ta.
Heidi Paaborti sõnul käivad õpilased noortekeskuses koos sõpradega aega veetmas ning mõnikord tehakse ka lihtsalt bussi väljumiseni jäävat aega parajaks. “Mida rohkem me suudame pakkuda huvitavaid programme, seda enam tulevad noored meie juurde midagi õppima, konkreetselt midagi tegema. Näiteks viimase noorsoovahetuse ajal oli rohkem kui pool osalejatest Põltsamaa ja Pajusi vallast. Meie jaoks oli see väga positiivne, et lapsed said rahvusvahelise noorsootöö võimaluse,” rääkis ta.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles, et on suurepärane, et on olemas inimene, kes noorsootööd veab. “Me oleme nii väikesed, et kõik asjad sõltuvad konkreetsest inimesest ning isikuomadused määravad palju. Kui Heidi Paabort poleks aastaid tagasi noorsootööd käima lükanud, poleks meil praegu noorte ja elukestva õppe keskust.
Meil, kohalikel omavalitsustel, tuleb lihtsalt sellest suurest tööst kasu lõigata. See töö on mitte ainult meie piirkonnale, vaid ka kogu Jõgevamaale suisa terve riigi tasemel väga positiivset kajastust toonud. Põltsamaa linn toetab noorte tegevusi, kuid suurem töö on ikkagi projektipõhine, kus igaüks võitleb enda eest ise,” tõdes Aiaots.
Heidi Paabort nentis, et noorsootöö ei tähenda ainult noortekeskust. “Põltsamaal on väga tugevad huvikoolid, väga palju on erinevaid huviringe,” kinnitas ta.
Reet Alev avaldas arvamust, et kui üks keskus toimib, siis pole mõtet oma valda suurt noortekeskust rajada. “Me ei näegi sellel mõtet, seda teenust pakutakse Põltsamaal ja me saame seda tarbida.” Toivo Tõnson lisas, et näiteks Adaverregi pole mõtet suurt noortekeskust välja ehitada, sest Põltsamaa oma toimib hästi. “Tahame teha koostööd ning tunneme naabrite edust rõõmu,” rõhutas ta.
Reet Alevi kinnitusel on lastele oluline, et nendega tegeleksid erinevad inimesed, kes pakuksid mitmekesiseid tegevusi. “Meil oli möödunud nädalal Kaitseliidu algatusel looduslaager, kus lapsed said ka telgis ööbida. Oluline oli, et lastele pakuti midagi uut ning põnevat.”
Heidi Paaborti sõnul on kõige tähtsam, et noorsootöötajatest tekiks võrgustik, et nad tunneksid end ühtse meeskonnana, toetaksid ja aitaksid üksteist ning jagaksid oma kogemusi. “Küsimus pole majas, vaid pigem tegevustes,” märkis ta ning lisas, et noored peaksid saama koos tegutseda just oma kodukoha lähedal.
Koostöömemorandum soodustab piirkondlikku koostööd
Memorandumi kaudu kinnitavad osapooled, et arendavad piirkondliku noorsootöö ühtseks ja koostoimivaks struktuuriks, edendavad pidevat piirkondlikku temaatilist suhtlemist nii kohaliku omavalitsuse, kolmanda sektori kui ka noorte tasandil, soodustavad piirkonna noorsootöötajate ja sidusvaldkondade spetsialistide/ekspertide/esindajate vahelist koostööd, soodustavad piirkondliku valdkondliku ümarlaua loomist, noorsootöötajate koolitus- ja täiendusvõimalusi, tagavad piirkonna noortele võimalusi osaleda ühistes noorteprogrammides, noorteprojektides, tervistavates ja arendavates laagrites, õpilasmalevates, tagavad vähemate võimalustega või erivajadustega noortele tasuta osalusvõimalusi erinevates noorteprogrammides (sh huvitegevus), noorteprojektides, tervistavates ja arendavates laagrites, õpilasmalevates, toetavad noortega töötavaid ühinguid, seltse, organisatsioone ja noorsootööga seotud asutusi (sh mobiilse ja avatud noorsootöö põhimõtete ning huvitegevuse/hariduse toetamine), soodustavad ja toetavad formaal- ja mitte-formaalse hariduse ühisprojekte (kooli õppekava toetavad tegevused), soodustavad piirkondliku noorte info- ja nõustamissüsteemi loomist, aitavad kaasa noorsootöö nähtavamaks muutmisel piirkonnas , töötavad välja ühise piirkondliku noortele suunatud vabatahtliku tegevuse võimaldamise süsteemi, töötavad välja ühise piirkondliku motivatsiooni-, mentorlus- ja tunnustussüsteemi nii noorsootöötajatele kui ka noortele, töötavad välja ühise piirkonna noorte omaalgatusfondi ja näevad selleks ette rahalisi vahendeid, töötavad välja ühise noorte osaluskogude süsteemi, töötavad välja ühise valdkondliku noorte seiresüsteemi ja osalevad piirkondliku noorteuuringute läbiviimisel.
Memorandumist tulenevate kokkulepete teostamiseks ette nähtud kulude katmiseks püüavad kõik osapooled leida toetust kas omavahenditest või fondidest või kaetakse kulud vastavalt poolte kokkulepetele. Pooled arendavad ühiselt eelpool nimetatud alasuundi ja ei piira teiste osapoolte õigusi ja kohustusi. Esimene ühistaotlus esitatakse juba oktoobris koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega EMP Norra riskilaste ja noorte toetusprogrammi.
i
HELVE LAASIK
