Kui konkursi võitjate suhtes lähipäevadel vastuväiteid ei esitata, saadakse Põltsamaa linnas ja sellega piirnevatel lähialadel vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamisega alustada veel detsembris.
Juba pikemat aega kavandatud vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine on nüüd jõudnud niikaugele, et hankekonkursi võitjad tööde teostamiseks on välja selgitatud. Esimese osa võitjaks kuulutati Nordecon Infra AS ja lõunanaabrite lätlastega loodud ühisfirma Nordecon Infra SIA. Esimese osa pakkumuse hinnaks ilma käibemaksuta on 26,48 miljonit krooni.
Ühispakkumuse teise osa võitjaks tunnistati Water Ser Ehitusjuhtimine OÜ, Water Ser AS ja Water Ser SIA. Teise osa maksumuseks ilma käibemaksuta on 31,5 miljonit krooni.
Põltsamaa Varahaldus OÜ tegevdirektor Kuldar Kipper kinnitas, et niipea kui vaidlustamise aeg läbi saab, sõlmitakse konkursi võitnud firmadega töölepingud.
Liidetakse ka linna lähialad
Kipperi sõnul kuulutati hange trasside ehitamiseks välja tänavu 21. juulil. Trasside ehitamiseks ja projekteerimiseks esitatud pakkumised avati 2. oktoobril. Kuldar Kipperi sõnul jäeti konkursi väljakuulutamise ja hanke avamise vahele teadlikult pikk ajavahemik, et kõik võimalikud huvilised sellega põhjalikult tutvuda saaksid.
Konkursi pakkumused jagati kahte enam-vähem võrdsesse ossa, kus esimese osa moodustavad Põltsamaa linna paremkalda linnaosa, millele on liidetud ka linna puhastusseadmete renoveerimine. Teise osa moodustab Põltsamaa linna vasakkalda trasside ehitus koos sellele liidetud Pauastvere ja Võhmanõmme külaga, lisaks lasteaia Tõruke lähedale rajatav uus joogiveepumpla.
Trasside ehitus algab lasteküla peremajade juures
“Ma väga loodan, et suudame veel sellel aastal midagi reaalselt ära teha,” lausus Põltsamaa Varahalduse tegevjuht. Esmajärjekorras alustatakse tööga Põltsamaal Kannikese tänaval, sest seal ootavad trassidega liitumist juba valmis ehitatud
“Ma mõistan neid inimesi, kes seal trasside ehitamise algust päris pikka aega on oodanud, ent nii suure projekti käivitamine on väga pikaajaline protsess ja selline pikk ooteaeg tuleb lihtsalt ära kannatada,” selgitas Kipper.
Tema sõnul on positiivne, et trasside ehitus kujunes praegustes majandustingimustes pea poole odavamaks, kui see veel mõni aasta tagasi oleks olnud. Seetõttu tegutsetakse juba sellele nimel, et kaasata trasside ehitamisse ka sellised piirkonnad, mis esialgsete plaanide kohaselt tööde nimistust välja jäid. Eelkõige puudutavad need lisatööd Põltsamaa kesklinna piirkonda. Kogu töö peaks olema lõpetatud 2011. aasta 31. detsembriks.
Kiirematele liitumine tasuta
Kõik Põltsamaa linna elanikud, kes rajatavate trassidega liituda soovivad, saavad praegu kehtiva korra kohaselt seda teha esimesel aastal tasuta, teisel aastal tuleb liituda soovijal tasuda liitumishinnast 50 protsenti ja kolmandal aastal tuleb trassidega liitujal maksta liitumistasu täies ulatuses. Sajaprotsendiline liitumishind on ligi 10 000 krooni.
Need linlased, kes juba varem trassidega on liitunud, seda pärast nende renoveerimist uuesti tegema ei pea. Probleem võib tekkida aga siis, kui vanade trasside kasutajatel liitumispunkt muutub. See küsimus vajab Kuldar Kipperi sõnul veel selgeksrääkimist.
Trasside ehitamine põhjustab mingil määral ebamugavust ka Põltsamaa linna ja lähiümbruskonna elanikele ning ettevõtetele, kuid Kipperi kinnitusel püüavad nad inimeste ja ettevõtete elu ning tegevust häirida nii vähe kui võimalik.
Kõige keerulisem saabki olema liikluse ümberkorraldamine linnas.
Samas märkis Kipper, et Põltsamaa linna kavandatava gaasitrassi hilisemat ehitamist peatselt algav trasside ehitus segada ei tohiks. “Vee- ja kanalisatsioonitrassid paigaldatakse tunduvalt sügavamale kui gaasitrass,” selgitas varahalduse juht. Tänavakatte taastamise kohta lausus Kuldar Kipper selgituseks, et selleks kasutatakse sama materjali, mis sinna varemgi paigaldatud oli. Seega jäävad ka pärast trasside valmimist kruusakattega tänavad endiselt kruusakattega ning need tänavad, kus varem oli mustkate, kaetakse taas asfaldiga.
Elektrikatkestused tulevikus biopuhastit ei ohusta
Linna biopuhasti juurde paigaldatakse 1300 kuupmeetrine ühtlustusmahuti. Sellega koos saab uudse lahenduse ka nn burgimissõlm. See tähendab, et kui seni lasti fekaalikoorem paakautolt otse puhastisse, mis lõi segi puhasti tavapärase töörütmi, siis ühtlustusmahuti paika saamise järel mahutisse jõudnud fekaalikogus lahjendatakse ning juhitakse ühtlase koostise ja kogusena edasi puhastisse.
Nii stabiliseerub biopuhasti töö. Lisaseadmena paigaldatakse puhasti juurde varugeneraator, nii jätkub puhastusseadmete tõrgeteta töö ka elektrikatkestuse korral.
Lisaks ehitatakse puhastile juurde kolmandiku jagu settebasseine, samuti paigaldatakse biopuhastisse veel teinegi mudatsentrifuug. Puhastatakse ära biotiigid.
Kuldar Kipper loodab, et biopuhasti võimsus peaks Põltsamaa linnale piisav olema ka kaugemas tulevikus.
Alates ülejärgmisest aastast peaksid Põltsamaal suuremad kaevetööd pikemaks ajaks lõpetatud saama ja inimesed võivad taas rahulikult ning häirimatult igapäevaelu elada.
iii
TOOMAS REINPÕLD
