Põltsamaa ametikoolis tegeldakse väga tänuväärse tööga nende õpilaste normaalse elu juurde tagasitoomisel, kellega põhikoolid pole mingil põhjusel enam tahtnud tegelda.
Praeguseks on selles koolis järjele aidatud 500 noort inimest, kes oleksid muidu lihtsalt tänavale jäänud. Teist sellist kooli Eestis ei ole, kes niisuguste noortega tegeleks.
Järvamaa kutseõppekeskuse ja Põltsamaa ametikooli direktori Rein Oselini sõnul tuleb kurvastusega tõdeda, et seni, kuni Eesti väikesed keskused püüavad, maksku mis maksab,säilitada oma väikest gümnaasiumi, ei tule muutusi Eesti haridussüsteemis ega lahene ka meie struktuurne tööjõuvajadus. Asi on selles, et üldhariduskoolidel ja kutsekoolidel on erinevad omanikud ja nende huvid ei kattu.
Oselini sõnul töötas ta 15 aastat tagasi ühe kooli direktorina. Et saada selle kooli gümnaasiumi 10. klassi 40 õpilast, piisas sellest, et hoida sinna sissepääsemiseks keskmine hinne 4,7 peal. Siis oli sealses piirkonnas piisavalt õpilasi, kelle keskmine hinne 4,7 taseme ületas.
Juba kaheksa aastat hiljem oli sama arvu õpilaste gümnaasiumi õppima saamiseks lastud latt 3,6 peale. “Kuhu on sellise keskmise hinde latt langetatud praegu nendel gümnaasiumidel, kes peavad ellujäämise nimel visa võitlust õpilaste pärast?” küsis Rein Oselin.
TOOMAS REINPÕLD
