Põltsamaa on tuntud küll Liivimaa kuningriigi pealinnana, veinilinnana, roosilinnana, aga ka sildade linnana. Loomulikult on keeruline määratleda, millist kusagilt ojast või vallikraavist üle viivat vesiehitist sillaks võib nimetada, millist truubiks või hoopis purdeks.
Kui võrrelda Eesti sildasid paljude Venemaa sildadega, kuhu mitmekümnest vagunist koosnev rong täies pikkuses peale mahub, võiks ju küsida, kas Eestis üldse tõsiselt võetavaid sildasid olemas on. Küllap ikka on. Nii nagu Eestis on paljude suuremate riikidega võrreldes linnade ja asulate vahelised kaugused väiksemad, nii on ka meie sillad väiksemad. Igapäevaselt linnas ringi liikudes ei pane põltsamaalased tavaliselt tähelegi kui palju on nende kodulinnas tegelikult sildasid. Seetõttu võib Põltsamaad kindlalt ja uhkusega ka sildade linnaks nimetada.
Suur sild peaks kuuluma riigi omandisse
Endise Põltsamaa linnapea ja praeguse linnavolikogu liikme Margi Eini sõnul on sellest nüüd rohkem kui 15 aastat tagasi, kui Põltsamaal olevad sillad üle loeti ja igale sillale nimigi pandi. Tookord tähistati kõik linna sillad tumepunase viidaga. Siis sai sildasid kokku 17. Praeguseks pole vist ainsatki Põltsamaa silda tähistavat viita alles jäänud.
Vahepealsetel aastatel on endise leivatööstuse juurde üks sild juurde ehitatud ja nii peaks praegu Põltsamaal olema 18 niisugust silda, mis silla nime vääriksid. Ein lausus, et 18 silla hulka ei lugenud nad iga purret. Niisuguseid purdeid, kus mõni plank üle oja läheb, on Kördi-Ööbiku pargis mitmeid. Kesk tänavalt kirikla poole minnes tuleb ületada väike sillake, mis selle loenduse põhjal samuti sildade hulka arvati. Ka Tallinna maanteelt lossiõue viiv sild on arvestatud sildade nimistusse.
Margi Eini hinnangul piisab Põltsamaa jaoks olemasolevatest sildadest ja iga saja meetri järel ei pea jõge ületada saama. Ta mäletab veel seda aega, kui Sauna silla juurest sõideti hobustega ja veoautodega läbi jõe. Samuti ei näe Ein vajadust, et Sauna sillast peaks tulevikus saama autosild kergemate sõidukite jaoks. Igalt poolt ei pea autodega läbi pääsema. Jalakäijad ja rattaga liiklejad vajavad samuti turvalise liiklemiste võimalust.
Küll peaks endise linnapea sõnul Suur sild kuuluma riigile. Jõgevalt Viljandi suunal sõitmiseks on ainus võimalus sõita läbi linna ületades sealjuures Suurt silda. Aastaid on räägitud, et see võiks riigi omandisse kuuluda, kuid siiani pole maanteeamet sellega nõustunud.
Margi Ein ei arva, et praeguse rippsilla asemele peaks tulevikus autosilla ehitama. Silla ehitamine on väga kulukas ettevõtmine, samuti sellee hooldamine nii suvel kui talvel . Põltsamaa on väike linn, kõik vahemaad väga lühikesed ja autod jõuavad need lühikesed vahemaad läbi sõita. Jalakäijatele on rippsild vajalik.
Sillad vajaksid paremat tutvustamist
Margi Eini sõnul on Suur sild ja teised enam kasutatavad sillad valgustatud. Kõik 18 silda aga kindlasti ei ole ja see pole ka vajalik. Samas lisas ta täpsustuseks, et pole pimedal ajal eriti Põltsamaa väiksematel sildadel liikunud ja ei oska öelda, milline on olukord nende sildade valgustusega.
Margi Ein on näinud vana fotot Naistesaare ja Põltsamaa jõe paremkalda vahel asunud sillast, mille paremkalda poolne ots asus praeguse Põltsamaa Felixi kohal. Naistesaarelt jätkus sild kuni jõe vasakkaldani. Margi Eini mäletamise järgi oli see pukkide peale ehitatud. Ekslinnapea sõnul võiks tulevikus mõelda, kas tasuks samasse kohta veel üks sild ehitada, et Põltsamaa jõe paremkalda linnaosa lapsed ohutult kooli saaksid.
Margi Ein lausus, et kindlasti peaksid Põltsamaa sillad olema nimesiltidega tähistatud, igale sillale võiks välja mõelda oma loo, võiks koostada sildasid tutvustavad voldikud, korraldada sildasid tutvustavaid ekskursioone lossipäevadel või muul ajal. Kõigi sildadega seotud mõtete ja plaanide ellu viimine nõuab aega ja päris kindlasti ei juhtu ühe aastaga midagi.
Samas aitavad kõik Põltsamaaga seostatavad tiitlid nagu kuningriigi pealinn, veini pealinn, rooside linn, kontsertide linn, sildade linn meelitada Põltsamaale turiste juurde ja elavdada väikelinna igapäevast elu.
TOOMAS REINPÕLD
