Jaan Aiaots võttis külalised neljapäeva õhtul vastu Põltsamaa veinikeldris, kus Läti linnapead tema ja Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?evi rohkete küsimustega üle külvasid. Lätlaste endi jaoks oli kõige kuumem jututeema haldusreform, sest Läti valitsus võttis kaks päeva varem vastu suuri vaidlusi ja omavalitsusjuhtide tugevat vastuseisu esile kutsunud muudatuse, mille järgi Lätis kaovad praegused 553 omavalitsust ning nende asemel saab olema 96 uut, kihelkondi meenutavat üksust ja 9 riikliku tähtsusega linna: Daugavpils, J?kabpils, Jelgava, J?rmala, Liep?ja, R?zekne, R?ga, Valmiera ja Ventspils.
Nellija Kleinberga sõnul jääb Kuld?ga rajoonis 18 omavalitsuse asemel pärast reformi jõustumist alles vaid kaks. Rajoonid ja nende funktsioonid kaovad. Uued üksused ei kattu kunagiste ajalooliste kihelkondadega, vaid on täiesti uued ja tekitanud omavalitsusjuhtide seas palju pahameelt.
Nellija Kleinberga kinnitas, et hindab positiivselt Eesti valitsuse tööd just omavalitsuste rahastamisel.
“See, kuidas Eesti on osanud Lätist ette jõuda, on imetlusväärne! Pean silmas näiteks paremaid teid, linnade suuri eelarveid ja ettevõtluse toetamist. Mulle tundub, et Eestis on kõik parem! Muidugi ei näe ma teie köögipoolt, vaid ainult seda, mis välja paistab, aga see on innustav!? kinnitas Kleinberga.
Lätlasi ja eestlasi võrreldes märkis Kleinberga, et lätlased võtavad uusi asju kiiremini üle, ei karda riskida, vaid armastavad proovida midagi uut. “Eestlased, mulle tundub, mõõdavad enne kõik asjad 9 korda üle ja siis alles lõikavad,? arutles Skrunda linnapea.
Eesti ja Läti riikide vahelisi ametlikke suhteid hindab Kleinberga väga headeks. Tema sõnul on need isegi tihedamad kui Läti suhted Leeduga.
Põltsamaad teab igaüks
Kleinberga sõnul teab Põltsamaad iga Skrunda elanik, sest oma Põltsamaal käikudest on kõik delegatsioonid alati ka linnarahvale ülevaate andnud.
“Esimese aasta jooksul, kui algasid sõprussuhted Skrunda ja Põltsamaal vahel, polnud ühtegi niisugust kuud aastas, mil kas meie delegatsioon poleks käinud Põltsamaal või Põltsamaa delegatsioon Skrundas. Meie välisministeeriumi meelest oli see väga hea näitaja. Esialgu kahte linna omavahel tutvustades olid nad küll arvanud, et meie linnadel võiks olla midagi ühist, aga et me hakkame nii aktiivselt suhtlema, see oli kõigile üllatus.?
Kleinberga, kes on ühtlasi Läti Linnade nõukogu esimees, on seni Põltsamaale toonud juba 45 Läti omavalitsusjuhti ja mitte keegi neist pole tema kinnitusel Põltsamaa erilisest võlust, aga ka praktilisest poolest puudutamata jäänud.
?Siin on väga aktiivne ettevõtlustegevus ja huvitav kultuurielu! Meie kontaktid on ka inimlikult soojad, kuid me ei saa kunagi kokku ainult niisama, vaid alati toimuvad ka kontserdid või spordiüritused, samuti valmistame me ette ühiseid projekte,? kinnitas Kleinberga.
Kuigi Skrundat ja Põltsamaad ei võetud esimesel katsel piiriülesesse programmi Interreg III, pole Kleinberga seda mõtet veel sugugi maha matnud. Samuti on sõpruslinnadel tulevikus plaanis ühiselt Leader-programmis osaleda.
“Jah, me rääkisime sellest, aga lõplikku otsust veel vastu ei võtnud,? tunnistas Jaan Aiaots.
Põltsamaa ja Jinzhou
Põltsamaa on küll Skrunda esimene sõpruslinn, kuid lätlased on tegutsenud ülienergiliselt ja nüüdseks on Skrundal sõbrad ka Norras, Prantsusmaal, Gruusias ja isegi Hiinas.
“Tuleva aasta mais ootame Skrundasse nii oma uute sõpruslinnade kui ka Põltsamaa ja tema teiste sõpruslinnade, Solleftea ja Kokemäe esindajaid. Oleme Põltsamaale eriti tänulikud, sest kogemuse, kuidas sõpruslinnadega suhelda, oleme me ju saanud just siit,? kinnitas Kleinberga.
Linnapea sõnul kasutati Põltsamaalt saadud kogemusi nii delegatsioonide vastuvõtmisel kui ka lepingute allkirjastamisel. “Sõlmides lepingu Hiina Jinzhou linnaga, võtsime aluseks meie Põltsamaaga sõlmitud lepingu teksti,? ütles Kleinberga. Hiinlastega sõlmiti sõpruse ja koostöö leping tänavu 23. mail ? väike Skrunda sai Riia ja Daugavpilsi järel kolmandaks Läti omavalitsuseks, kellel on ametlikud suhted Hiina Rahvavabariigi linnaga.
Nellija Kleinberga on sündinud Skrunda lähedal, õppinud Skrunda I Keskkoolis ja veetnud tudengiaastad Riias.
“Üks minu haridustest on juhtimisalane, pöördusin teadlikult kultuurist poliitikasse, sest ka see on üks suur teater ja ka seal on huvitav lavastada! Mul on hea meel, et mulle on kingitud võimalus neli aastat seda huvitavat eluteatrit juhtida!? kinnitas Kleinberga.
Oma lõputu optimismi on Nellija Kleinberga pärinud isalt. “Tema kahest Siberis käigust sain teada alles ühe raamatu kaudu, kus olid kirjas ta mõtted, mida ta oli jaganud legendaarse läti näitleja Harijs Liepin?iga. Kuigi minevikust minu lapsepõlvekodus palju ei räägitud, õpetas isa mind igas olukorras nägema helgemat poolt,? rääkis Skrunda linnapea.
Nellija Kleinberga (43) pole seniajani astunud ühtegi parteisse, kuid järgmisteks kohalikeks valimisteks peab ta ühega neist liituma.
“Teen oma valiku väga teadlikult, kuid kaalun veel kaua,? tunnistas Kleinberga ja lisas, et sisimas loodab ta, et Lätis luuakse lähiajal veel üks partei.
JAANIKA KRESSA
