Põltsamaal tegutseb juba hulk aastaid viskiklubi. Seekordsetelt IX Eesti lahtistelt meistrivõistlustelt viskitundmises toodi koju esikoht.
Põltsamaa klubi võistkond koosseisus Henri Pook, Kuido Pook ja Andres Kert polnud küll kõige tugevamad teoorias, kuid jookide tundmises tegid nad n-ö puhta töö. Žürii esimees, Viskiklubi president Toomas Tiivel tõdes, et Eesti lahtiste meistrivõistluste tase on läbi aastate olnud kõrge, kuid tänavuste võistluste tulemused olid eriti muljetavaldavad, sest kõik osalenud teenisid maksimumile lähedased punktid. “Tänavune rekordarv osavõtjaid ja rekordskoorid näitavad, et viskihuviliste teadmised arenevad aasta-aastalt ning asjatundjad soovivad aina rohkem teiste viskisõpradega teadmisi võrrelda. Viskitundmisest on saanud tõeline kultuuriline ja sotsiaalne sündmus,” kinnitas võistluste korraldaja, Šotimaa Sõprade Klubi liige Mari Mandre. Põltsamaa võistkond suutis edastada isegi professionaalsetest sommeljeedest koosnenud Leib Resto ja Aed võistkonda, kes saavutas teise koha. Kolmandaks jäi Šotimaa Sõprade Klubi võistkond.
Igal viskil oma lugu
Põltsamaa Viskiklubi praeguse presidendi Tambet Valdma sõnul peab sellel joogil olema “iseloom” ning oma lugu rääkida. Kõige kuulsam viski valmistamise riik on teatavasti Šotimaa, kus on välja kujunenud tugevad traditsioonid. Samas püüavad kõik sealsed viskitootjad üksteisest eristuda. Viskit valmistatakse peamiselt odrast. Kuivatatavatest teradest või linnastest juhitakse läbi kuivati kütmisel tekkiv suits, mille maitse kandub vilja kaudu lõpuks ka viskisse. Et jooki eriliseks muuta, on hakatud teraviljakuivatite küttele lisama komponente, mis on iseloomulikud just ühele või teisele piirkonnale.
Šotimaa rannaalade viskimeistrite jookides on näiteks tunda adru maitset, mägedes tegutsevad meistrid lisavad teraviljakuivati küttepuudele seal kasvavat heina. Mõnel pool lisatakse Šotimaal kuivatiahjudesse turvast. Tõeline asjatundja oskab neid maitseid ja lõhnu joogi juures eristada.
“Igasse viskisse on selle joogi meister pannud oma hinge,” kinnitas Andres Kert.
Viskiklubi asutajaliikme Henri Poogi sõnul pole Põltsamaal vaba aja veetmiseks just kes teab kui palju võimalusi.
Eriti raske on saavutada alkoholi tarbimise osas positiivset efekti kasvueas noorte puhul, kes sageli protestiks kehtivatele keeldudele hoopis alkoholi tarvitama hakkavad. Seetõttu küpses aruteludes mõte hakata omal moel propageerima alkoholi kultuurset tarvitamist. “Idee valida selliseks alkoholiks viski pakkus välja tänaseks juba lahkunud Andres Aliorg.
Klubi esindatakse ka väljapool
Viskiklubi liikmed on veendunud, et klubi liikmete käitumine ja tegevus peavad olema kooskõlas nende endi sisemise kultuuriga. “Ükski klubi liige ei tohi ka klubist väljaspool unustada, et ta sellesse seltskonda kuulub. Need põhimõtted on kirja pandud ka klubi põhikirja ja minu arvates need meil toimivad,” rääkis Henri Pook.
Põltsamaa Viskiklubisse kuuluvad ainult mehed, kuid suurematele ja tähtsamatele koosviibimistele tullakse koos kaaslastega. Koosolekuid peetakse oma klubi ruumides, millest üks asub Põltsamaal Vahe tänava külalistemajas, mille peremeheks on Hillar Kalam, teine Toivo Peetsi juures. Kaaslastega koos käiakse teistsugustel üritustel, näiteks viskitundmise meistrivõistlustel ja suvistel nn mägimängudel, kus taaselustatakse Šotimaa vanu spordialasid. Henri Poogi sõnul on mägimängud tõsised ja rasked võistlused, neid peetakse enamasti koos teiste viskiklubidega.
Eestis on praegu kuus aktiivselt tegutsevat viskiklubi.Tavaliselt kuulub klubi koosoleku juurde mingi viskimargi äratundmine. Igal ülejärgmisel kokkusaamisel osaleb ka külaline. Põltsamaa viskiklubi liikmed on kohtunud väga erinevate eluvaldkondade esindajatega, alates sensitiividest ja sukeldumisinstruktorist kuni lennujuhtimiskeskuse töötajani. Klubi liikmete endi sõnul on sellised kohtumised nende jaoks huvipakkuvad ning avardavad nende maailmavaadet. Koostööd tehakse ka Šoti Kultuuriseltsiga, et täiendada oma teadmisi sellest maast. Lisaks püüab Põltsamaa viskiklubi aidata kaasa Põltsamaa linna ja piirkonna probleemide lahendamisele. Klubi liikmete sõnul on nad mures Põltsamaa lossivaremete olukorra pärast ja kardavad, et lossi torniosa ei pruugi sel moel ajahambale enam vastu pidada.
Eesmärgiks abistamine
Klubi asutajaliikme Henri Poogi sõnul kuuluvad viskiklubi tegevusvaldkondade hulka kellegi abistamiseks või millegi heaks korraldatavad ettevõtmised, ehkki selline tegevusvorm ei tulene klubi põhikirjast. Suurim sedalaadi üritustest sai teoks umbes viis-kuus aastat tagasi, kui Põltsamaa lossihoovis korraldati heategevuslik kontsert, millega koostöös Eesti Autismiühinguga toetati autistlike laste vanematele mõeldud raamatu väljaandmist. Umbes pool aastat pärast kontserti jõudis see raamat inimesteni, kes seda vajasid. Üks raamatutest seisab ka Põltsamaa viskiklubi riiulis ja Henri Poogi kinnitusel on nad selle valmis ära andma, kui mõne autistliku lapse vanem seda peaks vajama. Klubi on toetanud ka Siimusti lasteküla peremajade ehitamist, aidanud Kiigemetsa kooli autistlike laste mängutuba sisustada, aidanud soetada massaažilaua liikumispuudega lastele jne.
Viskliklubi liikmete kinnitusel on nad valmis vastu võtma ka uusi liikmeid, kui kellelgi selline soov peaks tekkima. Kui leidub inimene, kes klubi uute mõtete ja ideedega täiendaks, oleks ta sellesse seltskonda oodatud. Eelduseks pole sel puhul mitte niivõrd teadmised viski ja viskikultuuri kohta, vaid inimene peab sellesse seltskonda sobima.
Kui uue klubiliikme kandidatuur on kaalumisel, siis toimub see esmalt selle inimese enda teadmata.
Vastuvõtmiseks tuleb kandidaadil koguda kõigi klubi 13 liikme toetushääl. Kui kandidaadi osas konsensust ei saavutata, siis ei saagi see inimene teada, et tema kandidatuur üldse kõne all oli.
“Me tahame oma tegevust kindlasti jätkata, samas ennast silmatorkavalt reklaamimata. Kui me võime kinnitada, et tegutseme pidevalt ja oleme vajadusel valmis oma abi pakkuma,” kinnitas Pook.
i
TOOMAS REINPÕLD
