Põltsamaa vallavalitsus ootab kuni 25. oktoobrini elanikelt ettepanekuid, milliseid üritusi või investeeringuobjekte rahastada järgmisel aastal Põltsamaa valla kaasavast eelarvest. Eelarve suurus on tänavu 30 000 euro võrra väiksem kui aasta varem.
Kaasava eelarve eesmärk on anda kohaliku kogukonna liikmetele võimalus teha ettepanekuid, kuidas rakendada 20 000 eurot eluolu parandamiseks Põltsamaa vallas.
Rahvahääletus toimub 9.–22. novembrini.
Kõik peavad kasutada saama
Ettepaneku sisuks võib olla kas mõni investeering Põltsamaa valla avalikus ruumis või Põltsamaa valla mainet toetav või tuntust suurendav üritus.
„Tegu peab olema kas sündmuse või investeeringuga, mis tehakse Põltsamaa valla avalikku ruumi, et kõik inimesed saaksid seda kasutada. Rahastatav üritus või investeering peab teenima avalikku huvi ega tohi tekitada ebamõistlikke kulusid vallale järgnevate aastate eelarvetele. Sündmus, mille jaoks raha küsitakse, peaks aitama suurendada Põltsamaa valla tuntust. See peab ikkagi olema asi, mis läheb korda laiemale avalikkusele ja mida laiem avalikkus peab oluliseks,” selgitas Põltsamaa vallavalitsuse turundusspetsialist Raivo Suni.
Põltsamaa valla jaoks on see juba kolmas aasta, mil vallas korraldatakse kaasava eelarve rahvahääletust. Tänavusel aastal on kaasava eelarve maht Põltsamaa vallas 20 000 eurot, nagu see oli ka kaks aastat tagasi, kui kaasava eelarve menetlus toimus esimest korda.
Möödunud aastal oli kaasava eelarve suurus Põltsamaa vallas 50 000 eurot. Koroonaviiruse levikust ja majanduslangusest tingituna on vallavalitsuse rahalised võimalused tänavu siiski kasinamad, mistõttu otsustas vallavolikogu septembris vähendada järgmise aasta kaasava eelarve suurust taas 2019. aasta tasemele.
Eelarvet tõmmati kokku
Turundusspetsialisti sõnul tuleks kaasava eelarve osas ettepanekuid tehes arvestada kindlasti sellega, et kaasava eelarve maht on tänavu väiksem. Seega, väga kalleid projekte või suurejoonelisi plaane kaasavast eelarvest rahastada ei õnnestu.
„Ettepanekute eelarve ülempiir on ikkagi 20 000 eurot – kallimaid projekte ei rahastata. Kui eelmisel aastal oli kaasava eelarve mahuks 50 000 eurot, siis andis see võimaluse natuke kallimaid ja kulukamaid asju välja pakkuda. Siis olid ka valla rahalised võimalused mõnevõrra paremad. Teisalt nägime ka seda, et inimeste huvi kaasava eelarve menetluses osaleda, ideid ja ettepanekuid teha oli niivõrd suur, et üritasime neile vastu tulla ja seetõttu sai ka kaasava eelarve summat tõstetud, et viia ellu suuremahulisemaid ideid. Kuid seoses eriolukorra ja koroonakriisiga seotud majanduslangusega peab vald otsima võimalusi, kust eelarvet koomale tõmmata ja nii pidime kaasava eelarve mahu viima samale tasemele, mis see oli ülemöödunud aastal,” selgitas Raivo Suni.
Ta lisas, et mõnes omavalitsuses on tehtud ka nii, et kaasavast eelarvest rahastatakse kahte või enamat ideed.
Möödunud aastal kogus kaasava eelarve rahvahääletusel Põltsamaa vallas enim hääli Põltsamaa lossi torni tipu vaateplatvorm.
Nii mõnigi Põltsamaa vallavolikogu liige on kaasava eelarve mõttekuse suhtes kriitilisel seisukohal, kuivõrd tegu näib nende sõnul olevat pigem demokraatia mängimisega. Volikogu liige Reet Alev ütleb, et pole eriti suur kaasava eelarve pooldaja ja leiab, et selle summa eest (20 000 eurot) niikuinii midagi väga suurt korda saata Põltsamaa vallas ei õnnestu.
„Pole kuulnud, mis on saanud näiteks möödunud aasta Põltsamaa valla kaasava eelarve rahvahääletusel enim hääli saanud ideest. Üleüldse leian ma, et praegusel ajal kaasav eelarve eriti määrava tähtsusega pole. Teisalt, mõnes vallas on kaasava eelarvega ka suuri asju korda saadetud,” ütles Reet Alev.
Eelarvekomisjoni aseesimees Toivo Tõnson lausus, et kaasava eelarve mahu vähenemine on seotud valla finantsvõimekusega.
„Kohalik omavalitsus on ise oma otsusega leidnud, et võiks olla niisugune asi, nagu kaasav eelarve. Kas see on eluliselt vajalik või mitte, on iseküsimus. Kellelgi pole keelatud kaasa rääkida eelarve menetlemises ka teisel moel kui kaasav eelarve – häid ideid võib aastaringi, 365 päeva aastas, volikogule esitada ja kohaliku kogukonna poolt välja pakkuda,” leidis Toivo Tõnson.
TAAVI KELDER
