Põltsamaa ühinenud vallas katsetati sel aastal kaasava eelarve rakendamist, kuhu vallakodanikud esitasid suurel hulgal ettepanekuid. Kui tänavu oli kaasava eelarve maht 20 000, siis uuel aastal tõstetakse see 50 000 euroni. Seda protsessi hinnatakse heaks võimaluseks kogukonna liikmete kaasamisel valla elu paremaks muutmisel, mis on üks ühinemislepingu prioriteetidest.
„Esimese kaasava eelarve menetlus on nüüdseks edukalt läbitud,“ iseloomustas tänavust kaasava eelarve protsessi Põltsamaa vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Kristi Klaos. Osakonnajuhi sõnul arvasid nad alguses, et väga hea oleks, kui kaasavale eelarvele esitatakse kümme ideed. Tegelikult esitati 19 ideed, millest rakendati 17. Kui tänavuse aasta kaasava eelarve maht on 20 000 eurot, siis tegelikult esitati ettepanekuid 172 000 euro ulatuses.
„Hindame inimeste aktiivsust protsessis väga heaks, sama võib öelda kaasava eelarve häälestustulemuste kohta.“
Suurepärane tööriist
Klaose sõnul on kaasav eelarve suurpärane tööriist kogukonnaliikmete kaasamiseks, et nad saaksid otsustada selle üle, kuidas kujundada valla avalikku ruumi nende võimaluste piires, mis nende kasutada on antud.
Arengu- ja planeerimisosakonna juhataja tegi ettepaneku suurendada järgnevaks kaasavaks eelarveks selle mahtu 20 000 eurolt 50 000 eurole. See summa moodustab 0,35 protsenti Põltsamaa valla eelarve tuludest. Kui idee esitaja plaanib oma idee teoks teha Põltsamaa vallale mitte kuuluval kinnistul, peab sellele olema lisatud kinnistu omaniku nõusolek. Klaos tegi ettepaneku, et edaspidi saaks hääletada vaid elektrooniliselt.
Erkki Keldo tundis huvi, kas raamatukogudes on inimesed, kes aitavad eakatel hääletajatel elektrooniliselt hääletada ja kas igal ideel on info selle kohta, kui palju see maksab.
Klaose kinnitusel on vajalikud töötajad raamatukogudes olemas. Samas tõdes osakonna juht, et oht planeeritust kallimaks muutuda on olemas ja sellega tuleb arvestada ning ideid põhjalikult analüüsida. Samas kiitis ta tänavuseks võitjaks osutunud korvpalliväljaku rajajaid, kes on kogukonna liikmetena seal väga palju tööd ise ära teinud, mille eest pole vaja täiendavalt kellelegi maksta.
Toivo Tõnson küsis, kas korvpalliväljaku rajajad on valmis väljakut edaspidi ka hooldama, näiteks sügisel puulehed ära koristama. Kristi Klaos lausus, et see väljak oli avalikus kasutuses ka varem ja vallale täiendavaid püsikulusid kaasa ei too. „Võiks olla elementaarne, et ala hooldamisega tegeleb ka edaspidi vald,“ arvas ta.
Naabrite eeskujul
Keldo soovis teada, miks otsustati kavandada järgmise aasta Põltsamaa valla kaasava eelarve mahuks 50 000 eurot. Klaos lausus, et nad võrdlesid tänavuse aasta kaasava eelarve mahtu naaberomavalitsuste summadega ja lähtusid tehtud ettepanekute kogumahust.
„Naabritel on kaasava eelarve mahuks 30–40 000 eurot. Miks mitte olla naabritest parem ning pakkuda kogukonnale võimalust mahukamate ja rohkemate ideede teostamiseks. Kogukonna hääl on meie jaoks oluline. Maapiirkondades on kogukondlik tegevus oluliselt aktiivsem, seetõttu pakub kaasav eelarve hea võimaluse ka linnaelanikele aktiivsemaks tegutsemiseks,“ selgitas osakonnajuhataja.
Volikogu esimehe Andres Vääni sõnul ei saa Tapiku küla oma elanikearvuga mingil moel hääletamisel edestada Põltsamaa linna ega ka mõnda valla suuremat küla. Vään küsis, kas on mõeldud sellele, et jagada vald kaasavat eelarvet silmas pidades tsoonidesse, et anda ka ääremaade elanikele reaalne võimalus selles protsessis osalemiseks.
Klaose sõnul oleks mõistlik teha seda siis, kui ideede üle hääletajaid oluliselt rohkem oleks. Praegune situatsioon tõestab, et maapiirkonnas on inimestel isegi lihtsam seljad kokku panna ja üksmeelselt hääletada. Teisalt on maapiirkondades võimalus taotleda projektidest raha Leader ja PRIA meetmetest, mida linna elanikel ei ole. Kristi Klaos lausus, et linnakeskkond vajabki natuke kiiremat järele aitamist.
TOOMAS REINPÕLD
