|
|
Möödunud reedel Lustiveres peetud Põltsamaa vallavolikogu tänavuse aasta viimasel istungil otsustas vallavolikogu, et jätkab Põltsamaa linnaga peetavaid ühinemisläbirääkmisi. See oli esimene kord, kui vald linna tehtud ühinemisettepaneku järel otsustas, et selle teemaga tuleb tõsiselt tegelda. |
</font>
Põltsamaa linnavolikogu tegi tänavu juunis Põltsamaa vallale ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks, et moodustada ühine omavalitsusüksus. Põltsamaa vallavolikogu võttis tänavu 14. augustil vastu otsuse, kus nõustus linnaga läbirääkimisi alustama ning määras nende lõpptähtajaks käesoleva aasta 31. detsembri.
Põltsamaa vallavolikogu esimehe Indrek Eensalu sõnul leppisid vallavolikogu liikmed kokku, et hiljemalt aasta lõpuks otsustavad nad, kas jätkavad ühinemisläbirääkimisi ja alustavad ühinemist ette valmistavat protsessi või peavad mõistlikuks läbirääkimised lõpetada.
Vajadus puudub, kuid takistusi pole
Septembris-oktoobris on Põltsamaa vallavolikogu ja Põltsamaa linnavolikogu kõik alatised komisjonid ühistel koosolekutel arutanud ühinemisvajaduse ja -võimaluse küsimust. Eensalu sõnul võib komisjonide ühiste koosolekute protokollide põhjal järeldada, et Põltsamaa linna ja valla ühinemiseks puudub otsene vajadus, kuid selleks pole ka takistusi.
Põltsamaa vallavolikogu asus seisukohale, et kui otsustatakse ühinemise kasuks, siis toimub see nii, et Põltsamaa linn liitub Põltsamaa vallaga. Liitumise tulemusena jätkab Põltsamaa linn Põltsamaa valla osana, vallasisese linnana. Indrek Eensalu tegi ettepaneku, et kui otsustatakse ühinemisläbirääkimisi jätkata, tuleks luua ühine töörühm liitumist ette valmistavate tegevuste koordineerimiseks, sealhulgas liitumise ajakava koostamiseks, vajalike uuringute teostamiseks, liitumislepingu väljatöötamiseks ja teiste liitumisega seotud toimingute läbiviimiseks.
Töörühm peaks hiljemalt 2015. aasta veebruarikuu volikogu istungite toimumise ajaks esitamata vallavolikogule ja linnavolikogule kinnitamiseks liitumisprotsessi tegevused ja ajakava. Liia Lust lausus, et nendel ühiskomisjonide istungitel, kus tema osales, toodi välja tõsiasi, et Põltsamaa vald on eelneva EL finantsperioodi jooksul saanud teha mitmeid märkimisväärseid investeeringuid ja Põltsamaa linn on jäänud vaeslapse ossa.
Maapiirkonnad saavad toetusi, linn mitte
Liia Lusti sõnul tegi ta seoses uue alanud EL finantsperioodiga põllumajandusministeeriumile järelepärimise, saamaks teada, millised oleksid ühinenud omavalitsuse võimalused toetuste taotlemiseks maaelu meetmetest, sest maaelu arenguks vajalikke toetusi saavad taotleda maapiirkonnad, mitte linnalised asulad. Definitsiooni järgi loetakse maapiirkonnaks vähem kui nelja tuhande elanikuga asulad. Ministeeriumilt saadud vastuses on öeldud, et liitumise tulemusena ei muutu Põltsamaa linn vallasisese linnana maaeluarengu meetmeid silmas pidades abikõlbulikuks. Erandiks on Leader-meede ainult sel tingimusel, kui ühinemine toimuks 2015. aastal.
Põltsamaa vallavolikogu liige Toomas Joosep lausus, et eelmise Põltsamaa vallavolikogu koosseisu ajal oli ühinemise teema kõne all ja mitmel eelneval korral on jõutud seisukohale, et vastavalt väljaselgitatud tulemustele pole valla ja linna ühinemine kasulik. Toomas Joosepi sõnul on arusaamatu, miks Põltsamaa linnavolikogu lükkas tagasi ettepaneku ühendada Põltsamaa ametikool ja Põltsamaa ühisgümnaasium. Selle otsusega kaotati miljoneid eurosid, mis nüüd piirkonda tulemata jäävad. Samas on Põltsamaa linn kurtnud, et raha on vähe. Joosepi sõnul ei takista miski linna ja valla vahel koostööd tegemast ka siis, kui need omavalitsused eraldi eksisteerivad. Koostööd on pidevalt tehtud ja seda saaks edukalt jätkata ka ühinemata. Toomas Joosep ütles, et Põltsamaa vald on olnud kaasrahastaja nii Põltsamaa tervisekeskuse projektis, Põltsamaa linna ehitatud Felixhalli rajamisel kui teisest ettevõtmistes. Ta küsis, kas need ei ole piisavalt suured summad, mille Põltsamaa vald linnale on eraldanud. Ta ei näe vajadust seda vana teemat uuesti arutama hakata. Joosep kutsus vallavolikogu liikmeid üles mõtlema, mida see vallale tähendab, kui vald linnaga ühineda otsustab, ning kinnitas, et tema on valla ja linna ühinemise vastu.
Poolt- ja vastuargumente jagus paljudel
Vallavolikogu liige Erkki Keldo lisas, et ühinemise teema juures tuleb arvestada sellegagi, et rahvaaarv maapiirkondades väheneb, ja see on tõsine ohu märk. Tema sõnul ei saa lootma jääda viimase EL finantsperioodi toetustele ja otsustada selle põhjal mitteühinemise kasuks. Keldo ütles, et eelnevatest ühinemiskatsete ebaõnnestumistest tuleb kindlasti õppida, kuid samas ei tohiks mingeid isiklikke seisukohti seda teemat puudutavast tervikpildist välja rebida. Keldo sõnul tuleks püüda teada saada, miks linn vallaga liituda tahab, kuidas linna esindajad liitumisprotsessi ette näevad. Tasuks mõelda sellele, kas Põltsamaa piirkonnas tahetakse jätkuvalt eksisteerimas näha eraldi omavalitsustena alla 4000 elanikuga valda ja natuke üle 4000 elanikuga linna või tuleb panustada sellesse, et ühinedes suudetakse juurde tekitada ettevõtlust ning taristukeskkonda, mis loob lisandväärtust tulevikuks.
Vaadates omavalitsuste võimekuse tabeleid, tuleb tõdeda, et Põltsamaa linn on nendes tabelites kõrgemal positsioonil kui Põltsamaa vald.
Erkki Keldo toonitas, et kõiki selliseid fakte ja aspekte tuleb ühinemise või mitteühinemise otsuse tegemisel arvesse võtta ja mingil juhul ei tohiks jääda selles protsessis peatuma isiklikule tasandile.
Indrek Eensalu kutsus vallavolikogu liikmeid üles leplikkusele ja jätkuvale mõistvale koostööle olenemata sellest, milline tuleb lõplik otsus. Vallavolikogu esimees avaldas lootust, et vallavolikogu liikmed ei oleks selle otsuse tõttu üksteise peale kurjad ja tigedad ning et sõltumata otsuse tulemusest kõik seda aktsepteeriksid.
Eensalu avaldas lootust, et keegi laua ümber istunud otsustajatest ei lahkuks sealt vihasena. Kui hääled kokku said loetud, selgus, et Põltsamaa linnaga peetavate ühinemisläbirääkimiste jätkamise poolt hääletas üheksa vallavolikogu liiget, vastu hääletas viis ning erapooletuks jäi üks.
i
TOOMAS REINPÕLD
