Mõnda aega polnud Põltsamaa linnavalitsuses ametis haljastusspetsialisti, nüüdseks on sellele ametikohale uus inimene leitud ja alates käesoleva aastast töötab Põltsamaa linnavalitsuse haljastusspetsialisti ametis Riivo Lehiste.
Mis ajast haljastusspetsialisti ametis töötate?
Tööle asusin käesoleva aasta 17. jaanuarist.
Olete ise Põltsamaa kandist pärit.
Olen tõesti siit pärit. Lõpetasin Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 2003. aastal. Seejärel läbisin teenistuse kaitseväes. Siis jätkasin õpinguid Eesti Maaülikoolis. Olen lühema ajavahemiku vältel töötanud Põltsamaa ettevõttes Puit-Profiil ja alates käesoleva aasta jaanuarist olen siis Põltsamaa linnavalitsuse haljastusspetsialist.
Millist eriala olete õppinud?
Olen lõpetanud Eesti Maaülikoolis metsatööstuse eriala. Kohe esimeste tööülesannete täitmise juures oli mul vaja tegeleda raielubadega, mis on ju kõige otsesemalt seotud metsatööstuse erialaga.
Kas olete jõudnud paari kuuga end uute tööülesannetega kurssi viia?
Olen püüdnud ennast oma tööga järjest rohkem kurssi viia. Praegu on mul põhiliselt tulnud tegelda jäätmemajandusega, mis kuulub nüüd samuti haljastusspetsialisti tööülesannete hulka. Vahepeal on jäätmeseadus muutunud ja mul tuli teavitada neid inimesi muutustest, kes seni oma isiklikus majapidamises jäätmetega ise tegelesid. Nüüd sellist võimalust enam ei ole. Samuti tuli mul üles otsida inimesed, kes elavad väljaspool Põltsamaad ja ka väljaspool Eestit, kuid kes omavad Põltsamaal kinnistut. Liitumisest vabastatud inimestel lõppes nendega sõlmitud leping veebruarikuuga ja minu ülesanne oli neid sellest teavitada. Pea 150 inimese üles otsimine ja nende teavitamine vahepeal toimunud muutustest oli päris suur töö. Tasub mainida, et Põltsamaal kinnistut omavaid inimesi elab nii mujal Eestis kui Soomes, Saksamaal, Venemaal ja isegi Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kui mujal elavad inimesed ei soovi liituda korraldatud jäätmeveoga, siis tuleb neil linnavalitsusele esitada uus taotlus. Oleme selliseid taotlusi ka saanud.
Samuti on muutunud seadused ühiskasutuses oleva jäätmekonteineri puhul. Nüüd tohivad ühist konteinerit omada ainult naaberkinnistutel elavad inimesed. Ka sellest seadusemuutusest tuli inimesi teavitada
Millised mõtted ja plaanid on Teil eelseisvaks hooajaks?
i
See on praegu keeruline küsimus, sest haljastuslepingut tööde tegemiseks ei ole veel ühegi firmaga sõlmitud. Kõik seni tehtud pakkumised on osutunud Põltsamaa linna eelarvelisi võimalusi arvestades liiga kulukateks. Linnal pole eelarves nii suurt summat, et mõnda neist vastu oleks saanud võtta. Samas polnud firmad valmis ka lepingus nõutavaid töid väiksema summa eest tegema. Muru hooldamiseks on meil plaan osta linnale murutraktor ja palgata sellega tööle üks inimene. Eks siis näeb, kuidas see hooldustsükkel käima läheb.
On Teil ka kaugemale ulatuvaid plaane, mida kohe eeloleval hooajal polegi võimalik teostada?
Praegu ei ole pikaajaliste plaanide peale mõelnud. Esmajärjekorras on tarvis kõik esmased hooldustööd ära teha. Ilmselgelt jäävad mõned asjad tegemata. Praeguse kava kohaselt me tänavu sildadele lilleampleid ei pane — mõistagi rahanappuse tõttu. Eesmärk on püüda hoida haljastustööde osas eelnevate aastate taset. Kuidas see õnnestub, saab hiljem näha.
Kas näete võimalust taotleda haljastustööde tegemiseks kusagilt lisaraha?
Praegu pole küll sellega jõudnud tegelda.
Ühel Teie eelkäijal oli plaan rajada Põltsamaa linna jaapani aed. Kuidas Te sellisesse suurejoonelisse plaani suhtute?
Minu arvates on sellisel ideel igas mõttes jumet. Praegusel hetkel ma ei näe aga selle realiseerimiseks rahalist katet. Kuid eeltöö selle mõtte realiseerimiseks on tehtud ja kui majanduslik olukord paraneb, tasuks see idee uuesti päevakorrale võtta.
Näete oma praeguses ametis pikemat perspektiivi või suhtute sellesse kui lühiajalisse peatusse oma tööelus?
Praegu sellist mõtet kindlasti ei ole, et tahaksin siit kuhugi ära joosta. Kuid eks elu näitab, mis tulevik toob. Minu tööleping pole ajaliselt piiratud.
Hetkel mõtlen täiesti tõsiselt sellele, kuidas oma praeguses ametis võimalikult hästi hakkama saada.
Põltsamaa linnamaastik — üks huvitavamaid Eestis
Endine Põltsamaa linna haljastusspetsialist, praegu Keila linnaaednik Inge Angerjas oli selleks hetkeks, kui ta Põltsamaal haljastusspetsialisti ametist loobus, seda tööd juba piisavalt kaua teinud.
“Mingitel aastatel oli Põltsamaa heakorra-alane areng tormiline. Minu lahkumise hetkeks oli areng aeglustunud ja polnud enam piisavalt motivatsiooni. Ehkki aednikuna pean tunnistama, et Põltsamaa linnamaastik on üks huvitavamaid kogu Eestis. Minu hinnangul on õnnelik inimene, kes saab erialaselt nii huvitava maastikuga tegeleda,” tunnistas Angerjas.
Tema hinnangul pole alati haljastuses ka raha kõige määravam.
“Ma tean seda, et kõik Põltsamaa linna pargid on riikliku looduskaitse all, lisaks veel muinsuskaitse all. See annab haljastustegevuses suuremad võimalused leida lisaks linna eelarvest selleks tegevuseks eraldatavale summale mujalt raha juurde. Minul endal oli Põltsamaal ametis olles hästi tugev linnapea toetus, mis andis mulle varasemast rohkem julgust oma ideid ja mõtteid ellu viia. Haljastusvaldkond jääb sageli teiste valdkondade varju ning tulemuste saavutamiseks tuleb teha tõsiseid kompromisse,” tõdes Angerjas.
Mis kunagi plaanitud jaapani aia rajamise projekti puutub, siis polnud see tema hinnangul üldse ulmeline. “Selle projektiga seoses jõudis idee ka Tallinna välja ja Põltsamaale osaks saanud tähelepanust ajendatuna võeti linnas asuv roosisaar muinsuskaitse alla.”
Uuele noorele Põltsamaa haljastusspetsialistile soovib eelkäija aga ametijulgust, tahtejõudu ning koostöövalmidust. “Praegusel ajahetkel on hea tulemus seegi, kui jõutakse korras hoida need objektid, mis kunagi Põltsamaal korda tehtud said. Palju oleneb just koostööst linnavolikogu keskkonnakomisjoni inimestega ja kogu linnavolikogu ning linnavalitsusega. Kui koostöö sujub ja tahe ning julgus on olemas, tuleb ka edu,” rõhutas Angerjas.
Raha tuli projektidest
Põltsamaa linnavalitsuse eelmine haljastusspetsialist Küllike Mattisen kirjutas mitmeid projekte.
Põhjusi, miks Mattisen sellest ametist loobus, oli mitmeid. “Selle viie aasta jooksul ehk siis täpsemalt aastatel 2005-2010, kui mina selles ametis töötasin, sai kõige suurema projektina teoks tehtud Vana-Põltsamaa mõisapargi korrastamine. Pargi kõrghaljastuse osas said pargist eemaldatud haiged, oma aja ära elanud puud ning pargile olulise elemendina uuendatud pargi kõnniteed,” rääkis Mattisen.
“Ma kirjutasin haljastusspetsialisti ametis mitmeid projekte. Mäletan seda, et Vana-Põltsamaa mõisa pargi kõnniteede uuendamiseks õnnestus saada 1,8 miljonit krooni projektiraha. Väga paljudes töödes ja tegemistes lõin ka ise kaasa. Näiteks ladusin 15 meetri jagu kõnniteekivegi oma kätega paika. Samuti olen ise pargist maha võetud puid ja oksi ära vedanud. Olin seotud ka selle projektiga, mille raames rajasime jõe äärde laste liumäe ja rannavolleplatsid. Samuti said Põltsamaa linna sisenevate peateede äärde üles pandud vastavad viidad ja rajatud nende juurde lillepeenrad,” rääkis Mattisen. Väga oluliseks peab ta ka Põltsamaa jõe kaldapealse puhastamist võsast. Näiteks ei paistnud jõgi Lossi tänava ääres Oberpahleni kaupluse kohal siis Lossi tänavat pidi liikuvatele inimestele õieti väljagi.
“Eks neid projekte ja töid jagus selle viie aasta sisse üsna palju. Ise pean oluliseks seda, et olin pidevalt n-ö oma käega kõigi ettevõtmiste juures. Nii sai palju tööd kiiremini, odavamalt ja kindlasti ka paremini tehtud,” tõdes ta.
“Minu jaoks oli haljastusspetsialisti ametis töötamine omapärane kogemus selleski mõttes, et olin varem töötanud erasektoris. Pean tunnistama, et erasektoris on asjaajamine oluliselt lihtsam. Seal lihtsalt võtad kätte ja teed midagi ära, kuid avalikus sektoris tuleb millegi teoks tegemiseks läbida erinevad instantsid,” tunnistas Mattisen.
Uuele haljastusspetsialistile on Mattisenil keeruline midagi soovitada. “Ma tean seda, et ta pole otseselt õppinud haljastust. Haljastusspetsialisti töö on keeruline selles mõttes, et see toimub n-ö avalikus ruumis, kus sinu töö tulemus on kõigi silme all. Eks igaühel on ju selles osas oma arvamus ning selles osas kriitikaga kokku ei hoita,” märkis ta.
Samuti ei pea Mattisen õigeks, et haljastusspetsialisti ülesandeks on pandud ka jäätmemajandusega tegelemine. “Samas võib-olla on see väikese omavalitsuse paratamatus. Siinkohal ilmneb taas vajadus omavalitsused liita, siis saaks igas valdkonnas tööle rakendada erialase haridusega, ainult ühe valdkonnaga tegeleva spetsialisti. Soovin vastsele haljastusspetsialistile paksu nahka ja kannatlikku meelt. Kuid ma ei näe põhjust eelarvamusteks. Usun, et Põltsamaale leiti haljastusspetsialisti ametisse igati tubli ja asjalik noor inimene ning soovin talle omalt poolt jõudu ning edu.”
i
TOOMAS REINPÕLD
