Neljapäevasel Põltsamaa vallavolikogu istungil oli juttu Tallinn-Tartu ning Jõgeva-Põltsamaa maantee ristmiku ümbersõidu kavandamisest. Teema oli päevakorras juba aastaid tagasi, ent jäi siis pikaks ajaks soiku. Ümbersõitu planeeritakse praeguse Puhu-Risti ristmikust paarsada meetrit Jõgeva suunas.
Ümbersõidu arendamisest lähemalt rääkinud Maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal lausus, et Tallinn-Tartu maantee kuulub Euroopa Liidu põhivõrgu teede hulka. Tema hinnangul võiks selle ümbersõidu ehitusega alustada 2023.–2024. aastal.
„Ümbersõidu rajamiseks tuleb osaliselt rajada uus tee, mis saab Tallinna poolt tulles alguse Mõhküla ristmikust, ehk kohast, kus Põltsamaa linna suunduv Vana-Tallinna maantee ristub Tallinn-Tartu maanteega. Sellel niinimetatud kanaliseeritud ristmikul saab teha pöördeid kõikidesse suundadesse. Peale uue teeosa valmimist jääb praegune Tallinn-Tartu maantee põhimaanteena osaliselt kasutusest välja ja seda saab edaspidi hakata kasutama kohaliku teena,” selgitas Taal.
Jõele tuleb uus sild
Maanteeameti nägemuse järgi tuleks kohalikku kasutusse jäävad teed tulevikus kohalikule omavalitsusele üle anda.
„Praeguse Põltsamaa jõge ületava silla kõrvale rajatakse uus sild. Olemasolevat teeosa, kus asub praegune põhimaanteel olev sild, saab tulevikus kasutada kogujateena. Põltsamaa-Pajusi-Luige tee hakkab kulgema Tallinn-Tartu maanteest alt või ülevalt. Selleks tuleb rajada viadukt või tunnel. Pöörete sooritamiseks Tallinna või Tartu suunas rajatakse kogujateed, milleks saab osaliselt kasutada kohaliku teena kasutatavat praeguse põhimaantee osa,” rääkis Taal ümbersõidust.
Jõgeva-Põltsamaa maantee ristmik on kavas lahendada mitmetasandilise liiklussõlmega, kus on võimalik teha pöördeid kõikides suundades. Kumb tee hakkab kulgema alt- ja kumb pealtpoolt, selgub projekteerimise käigus.
Ümbersõidu põhimaanteeosa kavandatakse välja ehitada 2+1 ristlõikega. Praegusele Puhu-Risti ristmikule võiks edaspidi rajada ringristmiku. Põltsamaa-Lustivere-Pudivere tee lahendatakse analoogselt Põltsamaa-Pajusi-Luige teega, kus põhimaanteed saab ületada kas viadukti või tunneli kaudu. Maanteeameti nägemusel tuleks rajada jalgteed Põltsamaa-Lustivere-Pudivere ja Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres kuni elamurajoonideni. Pajusi tee ääres olev jalgtee ühendatakse Põltsamaa linna suunduva jalgteega.
Põltsamaalt Tartu suunas suubuks rajatav teeosa olemasolevale maanteele kohas, kus asub praegune põhimaantee ja Vana-Tartu maantee ristmik. Sellesse kohta ehitatakse kanaliseeritud ristmik, kus saab teha kõiki pöördeid. Ristmikele suunduvaid kogujateid saab edaspidi kasutada ka põllumaadele pääsemiseks.
Bussipeatus rahvale oluline
Volikogu liikmed tundsid huvi, kuidas kavatsetakse lahendada seoses uue ristmiku ehitamisega bussiliiklus. Praegune Puhu-Risti ristmik on väga oluline, kus peatuvad paljud Tallinna-Tartu vahel sõitvad bussid, millega Põltsamaa piirkonna elanikel on hea võimalus mõlemas suunas sõita.
Maanteeameti Lõuna regiooni juhataja asetäitja Tiit Vungi sõnul ei ole välistatud, et ümbersõidu põhimaanteeosale rajatakse bussitaskud. Vungi arvates on ristmiku juurde võimalus parkla luua. Need täiendused selguvad läbirääkimiste käigus Põltsamaa valla esindajatega. Ning projekteerimistingimuste menetlemise käigus esitatud ettepanekutest.
Ristmikuni kavatsetakse välja ehitada jalgtee, mis saab alguse Põltsamaa linnast.
Lembit Paal tundis huvi, kas oleks võimalik lahendada uue trassi rajamine olemasoleva maantee bassil. Kui praeguse maantee kõrvale rajada uus maanteeosa, jäävad kahe tee vahele põllumassiivid, mis saavad sellisel juhul nii-öelda ära tükeldatud ja selle edaspidine kasutamine põllumaana problemaatiline. Paal pakkus välja, et ehk tasuks kaaluda uue teeosa ehitamist vaiadele. Ta tõi näite, kus Mällikvere Põllumajandusühistul jääks ühele poole kavandatavat teeosa kuivatikompleks, teisele poole viljahoidlad. Paali sõnul on tarvis tagada otse läbipääs kuivatikompleksi juurde.
Janar Taal vastas, et olemasolevale Tallinn-Tartu maantee osale mitmetasandilist ristmikku ehitada ei saa, sest selleks ei ole lihtsalt ruumi. Taali sõnul on vaiade peale tee rajamine palju kallim kui maapinnale ehitades.
Reet Alev pakkus välja idee Pajusi ristist kuni Puhu-Ristini jalgtee ehitamise. Janar Taal lausus, et see, milliseid jalgteid ja kuhu rajada, selgub eelprojekteerimise käigus. Seda saaks tema nägemusel lahendada olemasoleva trassiga peale seda, kui see on jäänud kasutusse kohaliku teena. Kergteede rajamine pakkus elavat huvi ja Evi Rohtla küsis, kas oleks võimalus rajada kergtee ka Adavere ja Põltsamaa vahele. Taali sõnul selle projekti raames seda kindlasti teha ei saa.
Planeerimisprotsessi pikkus sõltub sellest, millal saab alustada eelprojekti koostamisega. Peale eelprojekti käivitamist saab hakata maid omandama, mis võtab aega ca kaks aastat. Maade omandamise perioodil saab koostada põhiprojekti, millel järgneb ehitustegevus. Ehitusvaldkonna juht lubas, et nad jätkavad projekti kavandamisel tihedat koostööd Põltsamaa vallaga ning arvestavad valla juhtide ja inimeste poolt tehtavate ettepanekutega kui need on otstarbekad ja aitavad kaasa projekti eesmärkide täitmisele.
TOOMAS REINPÕLD
