Läinud aasta detsembrist sai Põltsamaa ühisgümnaasiumist pilootkool ettevõttele Futuclass OÜ, kes on keskendunud virtuaalreaalsuse programmide arendamisele õppimises. Koostöö sujus sedavõrd hästi, et augusti lõpus hinnati virtuaalreaalsustunde ka maakonna aasta haridusteo tiitliga.
Pilootkoolina saab just Põltsamaa ühisgümnaasium kõikvõimalikke põnevaid projekte esimesena katsetada.
Võrrandid selgeks
Nii korraldas Futuclass OÜ kaasasutaja Karl Lomp eile põhikooli õpilastele virtuaalreaalsuskatse. „Arendame praegu virtuaalreaalsusrakendust, millega saab õpetada reaktsioonivõrrandite tasakaalustamist. Selle sihtgrupiks on põhikooli õpilased, kes pole seda teemat veel läbinud. Nad panevad virtuaalreaalsusprillid pähe, mängivad 45 minutit mängu ja pärast oskavad nad paberil reaktsioonivõrrandeid tasakaalustada,“ rääkis Lomp enne tunni algust.
„Anname õpilastele testid, mis on just kui tunnikontroll reaktsioonivõrrandite peale. Suure tõenäosusega ei oska enamik õpilasi neid lahendada. Pärast 45 minutit mängimist testime uuesti,“ selgitas Lomp katse lahti. Sarnane katse tehti paar nädalat tagasi Kuristiku gümnaasiumis, kus oli näha, et muutused toimuvad. „Jälgime, kuidas õpilased mängivad, millistes kohtades nad hätta jäävad ja vastavalt sellele arendame ka oma rakendust,“ lisas Lomp. Õpilaste tagasiside oli siis positiivne. „Õpilastele meeldib ainuüksi sellepärast, et uued tehnoloogilised asjad on alati põnevad. Ja kui õpilasel õnnestub, on tal endal samuti hea tunne,“ rääkis Lomp.
Futuclass OÜ idee on muuta keerulisemad loodusteaduste teemad lihtsamini õpitavateks. Ja just reaktsioonivõrrandid on teema, mida on raskeks hinnanud nii õpetajad kui ka õpilased. Mõeldud on ka humanitaarainete toomisele virtuaalreaalsusesse.
„Loodusteadustes on virtuaalreaalsuse võlu esialgu kergem välja tuua kui keelte peal. Viimaste puhul on päris häid mobiilirakendusi, mis töötavad väga hästi ja õpilasel on nende järgi lihtne õppida. Füüsikas ja keemias on mõned käsitlused abstraktsemad ja neid on keskkonnas lihtsam omandada, kui näed, kuidas molekulid reaalselt liiguvad ja paigutuvad,“ rääkis Lomp.
Koostöö väga hea
Koostööd Põltsamaa ühisgümnaasiumiga hindas Lomp väga heaks. „Koolil on väga eesrindlik haridustehnoloog, kes on uute tehnoloogiate kohapealt väga entusiastlik. Ta proovib, uurib ja otsib ise väga palju. Ka kooli keemiaõpetaja on väga nooruslik ja nõus proovima uusi asju, et muuta õpetamist veelgi paremaks,“ kiitis Futuclassi kaasasutaja Põltsamaa õpetajaid. Ja õpilastel tasub end valmis panna, sest sarnaseid katseid tehakse teisigi.
Aasta haridusteo tiitli saamist nägi Lomp aga võimaluse ja julgustusena, miks teisedki maakonna koolid võiksid virtuaalreaalsuse poole vaadata.
„Virtuaalreaalsus on tehnoloogiana üsna uus ja paljud veel kahtlevad. Aga kui on näha, et teised teevad ja läheb hästi, ollakse nõus rohkem proovima. Põltsamaa ühisgümnaasium oli esimene kool, kellega meil koostöö algas. Nende näitel hakkasid mitmed Tartu koolid kaaluma endale VR-võimekuse tekitamist,“ rääkis Lomp.
Virtuaalreaalsus võib olla sobiv neilegi õpilastele, kellele loodusteadused näiteks ei sobi. „Haridustehnoloogiliste vahendite eeliseks on see, et need on väga personaliseeritud. Rakendus on programmeeritud nii, et raskemale tasemele saab siis, kui praegusel tasemel hakkab hästi minema. Programm jälgib, kuidas mängijal parajasti läheb ning kui õpilase jaoks on raskem tase liiga keeruline, saab alati tagasi minna,“ rääkis Lomp.
Abiks on see ka hariduslike erivajadustega või lihtsustanud õppekaval õppijatele.
„Hiljuti käisid meie juures Masingu kooli õpetajad proovimas, kas virtuaalreaalsus võiks nende kooli sobida. Virtuaalreaalsusel on suur eelis, nimelt puuduvad segavad faktorid: õpilane paneb prillid pähe ning viibib ainult ühes kindlas keskkonnas. Nii ei ole teda kerge rajalt kõrvale juhtida. Ta saab oma tempoga edasi liikuda ja segadust tekitavaid asjaolusid lihtsalt ei ole. Enne laiemalt kasutusele võtmist tuleb seda kindlasti ka sihtgrupi peal põhjalikult testida,“ sõnas Lomp.
KERTTU-KADI VANAMB
