Kui pannkookide küpsetamise ajal korraks kohviku kööki põikasime, oli parajasti maitsevaid suupisteid valmistamas kaksteist neidu ja noormeest, enamik neist üheteistkümnenda klassi õpilased. Kodunduse tundides õpitut olid tulnud meelde tuletama ka mõned abituriendid. “Mehed on tihti väga head kokad,” kommenteeris kodunduse õpetaja Eve Oro noormeeste rohkust köögis.
Kohvikukülastajad said valida erineva täidisega pannkookide vahel. Küpsetati hakkliha-, singi-, õuna-, banaani-, kohupiima- ja moositäidisega hõrgutisi.
Eve Oro sõnul sai pannkoogi küpsetamise traditsioon alguse just seoses “Kuldsuu” kõnevõistlusega. Iga päev koolis pannkooke ei küpsetata, aga suuremate ürituste ajal tehakse seda enamasti alati. Kõne all on olnud seegi, et mõnikord võiks kohvikus pannkookide asemel ka midagi muud pakkuda, kuid on jäädud siiski sama menüü juurde. Külalistele pannkoogid meeldivad ning sellest on kujunenud koolile omamoodi kaubamärk. Lisaks maitsvatele pannkookidele on külalised kiitnud ka kohviku õdusat õhkkonda.
Noored ise rääkisid, et huvi söögitegemise vastu on tulnud kodunduse tundides ning pidasid pannkookide küpsetamist heaks praktikaks ning võimaluseks midagi koos ära teha. Kõik on ise vabatahtlikult kohviku tegemistest osa võtta soovinud.
Nii mõnedki noortest kokkajatest olid kohvikus ametis juba mitmendat korda, kogenud tegijatele oli see juba neljas-viies kogemus.
Eve Oro sõnul huvilisi jagub: meeskonna kokkusaamine ei ole kunagi eriline probleem olnud. Töö on jaotatud: kõnevõistluse päeval tulid kõigepealt tööle ?kümnendikud?, kes valmistasid taina ja täidised, seejärel olid ametis küpsetajad ning lõpuks tuli kohale “kelnerite” vahetus.
Eve Oro sõnul toimuvad kodunduskultuuri tunnid kord nädalas. Lisaks söögitegemisele õpitakse seal ka lauakatmist, etiketti, kodu kaunistamist ja muud sellist. Kodunduskultuuri õpetatakse kümnendas ja üheteistkümnendas klassis ühes paralleelis.
Viis korda pannkoogikohvikus ametis olnud Juhani Mölder ütles, et põnev on sõpradega koos midagi teha. Kes varem kohviku kööki kohale jõuab, saab valida, millise täidisega pannkooke ta küpsetada tahab. Ülesanded jaotatakse omavahel ise. “Kodunduse tundides on mul söögitegemise vastu huvi tekkinud,” tunnistas Juhani ja lisas, et mõnikord kokkab ta ka kodus. Juhani sõnul on pannkoogikohviku idee pea kõigile meeldinud, kes seda külastanud on ning noori kokkasid on lausa eraldi tänama tuldud.
Kaheteistkümnenda klassi neiu Kaisa Kungus on samuti üsna mitmel korral kohvikus ametis olnud, seda nii küpsetaja kui ka ettekandjana. Viimase kõnevõistluse ajal oli Kaisal kohvikus tähtis ülesanne: ta pani kokku meeskonna. “Kõik on alguse saanud ikka kodunduse tundidest, sealt ka huvi. Kodus küpsetan tegelikult harva,” rääkis Kaisa. Tema sõnul on vastukaja väga hea olnud, eriti meeldivad külalistele soolased pannkoogid. Kuigi õpilased teevad tööd vabast tahtest ja tasuta, saades oma kätetööd ka ise maitsta, tunnistas Kaisa, et ettekandjana on ta vahel siiski natuke jootraha saanud. Nii Juhani kui Kaisa olid veendunud, et kui pannkoogikohvik tänavu veel tegutseb, löövad nad seal kindlasti kaasa.
EVA KLAAS
