Kell 8 hommikul toimus koolimaja ees, kooli asutamise mälestuskivi juures kogu suure koolipere ühine aktus. Tervitussõnad ütles kooli direktor Aimar Arula ja sellele järgnes suursugune juubeli-tulevärk. Seejärel toimus traditsiooniline tõrvikutega teatejooks ning siis sooritas koolipere rongkäigu läbi Põltsamaa linna. Rongkäigu ees sõitis auto kooli maskotiga ja gümnaasiumipoisid kandsid Eesti lippu, kooli lippu ja vimplit. Linnavalitsuse hoone ees kuulati linnapea Jaan Aiaotsa tervitust ja võeti vastu kommid. Rongkäik viis koolipere mööda ka esimesest gümnaasiumihoonest.
Õpilased juubeldasid, lehvitasid õhupallide ja loosungitega.
Paljud õpetajad on kooli vilistlased
Põltsamaa Ühisgümnaasium arvab aega aastast 1917, mil 17. detsembril avati Pajusi mnt. 1 asuvas koolimajas keskkool. “Haridust anti Põltsamaal muidugi ka palju varem, Põltsamaa koolide ajalugu ulatub kolmesaja aasta taha, eestikeelse talurahvakooli alguseks Põltsamaal võib aga pidada köstrikooli loomist 17. sajandi lõpul,? kinnitas kooli praegune direktor Aimar Arula.
Põltsamaa kool on teadlikult uhke selle üle, et on sama vana kui Eesti riik. “Poisid läksid otse koolipingist Vabadussõtta, nad olid päeval koolis ja õhtul valves,? jutustas kooli ajalugu uurinud projektijuht Annika Kallasmaa, kes toimetab ka igal veerandil ilmuvat kooli infolehte Kool ja Kodu.
Juubeliaasta üritusi on Kallasmaa kavandanud käsikäes kooli huvijuhi Sirje Angega. Kooli traditsioonide hulka kuuluvad ka projektipäevad, kus õpilastega koos esinevad ka õpetajad.
Huvijuhi kinnitusel on üks omadus, mis kooli iseloomustab, kindlasti see, et õpetajad teevad meelsasti kõike kaasa, samuti ka direktor. Sirje Ange on ise samas koolis õppinud ja töötab nüüd vilistlasena kõrvuti mitmete oma kunagiste õpetajatega.
“Mul polnud siia sugugi raske tööle tulla, ka paljud selle kooli praegused õpetajad on meie kooli vilistlased, endiste õpetajatega pole sugugi raske jagada ühte ruumi ja teha head koostööd,? kinnitas Ange.
Õpilasesõbralik kool
Tundub, et suuri probleeme juubeldaval Põltsamaa koolil pole. “Kuigi kool on oma iseloomult konservatiivne, tahame me edumeelsete mõtetega kaasas käia. Oleme vanadest traditsioonidest kinni pidanud neid uuendades ja täiendades,? kinnitas direktor.
Arula sõnul on infotehnoloogia Põltsamaal hinnas, e-kool tegutseb laitmatult ja üha enam lähevad kasutusele ka majasisesed kiipkaardid.
Esimesel ja viimasel koolipäeval kohtub mõlema koolimaja pere väljas kooli kivi juures. Seda, et kooli kasutada on kaks maja ja väiksemad ning suuremad õpilased saavad argipäeviti õppida eraldi hoonetes, peab Arula vooruseks.
Direktori sõnul on Põltsamaa Ühisgümnaasium Jõgevamaa kõige suurem kool, kellele kuulub ka palju hooneid ja suur territoorium. Kui aga võrrelda kooli õpilaste arvu Põltsamaa linnaelanike arvuga, tuleb välja, nagu peaks iga viies inimene koolis käima.
“5000 elanikuga linnas on 1000 õpilasega kool! Seda on paljudel väliskülalistel olnud raske uskuda, nad on sageli arvanud, et eksin seda üteldes numbriga,? muigas Arula. Tegelikkuses on vaid 55% protsenti õpilastest Põltsamaa linnast.
“45% õpilasi käib meil mujalt, nii tuleb meie omavalitsusel suhelda enam kui paarikümne omavalitsusega kuuest maakonnast. Meil on õpilasi nii saartelt, Tallinnast kui Valgast,? kinnitas direktor, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhul on tegemist õppeasutusega, mis kuulub riigi suuremate hulka.
Samas pole klassid selles koolis sugugi suured ega õpilastest üle koormatud. “Mammutklasse meil ei ole. Õpilasesõbralikkus on meile väga tähtis ja see peab säilima igal alal,? rõhutas direktor.
Nii õpib Põltsamaa Ühisgümnaasiumis näiteks individuaalõppekava alusel ka noori emasid, kes saavad selle kooli lõpetada. Koolil on koostöös Haridusministeeriumi ja Ametikooliga käsil ka kaks projekti, kus õpilased on küll Põltsamaa Ühisgümnaasiumi nimekirjas, kuid omandavad ka ametiõpet ja saavad kätte põhihariduse.
“Alustasime nende noorte inimestega, kes on üle 17 aasta vanad ja pole omandanud põhiharidust, aga et see projekt läks meil väga hästi, siis käivitasime uue ka alla 17-aastastele. Me aitame nad jalule ja nad saavad ka ameti,? rääkis Arula.
Peatud Põltsamaal ja jäädki siia
Kooli huvijuhi kinnitusel on Põltsamaa omapära, et siin on alati olnud väga suure õpilaste arvuga gümnaasium.
“Ka siis, kui mina siin õppisin, oli õpilasi üle tuhande,? meenutas Sirje Ange. “Ehk sellepärast, et asume peateel, siia on hea keskele kokku tulla. Kui ei jõua enam edasi sõita, peatud Põltsamaal ja jäädki siia.?
Huvijuhi kinnitusel on messidel osalemine näidanud, et Põltsamaa Ühisgümnaasium ei jää millegi poolest alla näiteks Tartu ja selle ümbruse koolidele.
“Meil on palju meeneid, millega ennast messidel esile tõsta, palju huvi on äratanud oma kooli päevik. Muidugi on ka muusikaklass toonud meile palju võõraid, sest muusikaõpetus on üks neist tahkudest, mis ilmestab meie kooli,? rääkis Ange.
Poiste ja tüdrukute arv on koolis enamasti võrdne, kuid võib eri vanuserühmade puhul erinev olla. Gümnaasiumi vastuvõtul järgitakse seda printsiipi, et oma kooli õpilased, kel on neljad-viied ja hea käitumine, saavad otsekohe sisse, teistel tuleb aga läbi teha katsed. Gümnaasiumiosas tegutsevad erinevad klassid, on eraldi reaal-, humanitaar-, tava- ja muusikaklass. Õppida saab inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt. Ka seitsmendasse klassi astudes on õpilastel võimalik teha valik matemaatika, looduse, humanitaar- või spordisuuna vahel.
Kuna kool on suur, siis on ka töökollektiiv suhteliselt suur ? 132 inimest, neist 102 on õpetajad (78 päevakooli õpetajat, 10 muusikakooli õpetajat ja 14 ametikooli õpetajat, kes tegelevad nn kaugõppijatega). “Meesõpetajad saab aga kahe käe sõrmedel üles lugeda, seda on liiga vähe, kindlasti võiks meesõpetajaid rohkem olla,” tõdes direktor.
Kõike tuleb korraldada topelt
“Õpetajad peavad oluliseks lisaks ainekavale õpetada ka seda, mis õpilasi huvitab. Ka tunniväliselt on põnevaid ettevõtmisi koolis palju. Oleme korraldanud mitmeid ainenädalaid, püüdnud lapsi kasvatada, tuues kontserte koolimajja. Lastele on loodud võimalused osaleda paljudes huviringides ? lisaks arvukatele ansamblitele ja kooridele on ka kriminalistika-, seiklusmängude ja karatering ning puhkpilliorkester. Aasta viimasel koolipäeval on meil kirikus jõulukontsert, kuid sinnagi mahume ära vaid kahes vahetuses, sest Põltsamaa kirik mahutab umbes 500 inimest,? rääkis huvijuht.
“Väike juubelipidu tuleb meil neljapäeval. Peoõhtule on kutsutud nii kooli õpetajad kui ka teised töötajad oma kaaslastega, samuti kõik gümnaasiumiõpilased. Niisugune ühine pidu peeti ka kooli juubeli puhul viis aastat tagasi, tookord kultuurikeskuses. Kuid eelmisel aastal tehti kooli aulas remont ja seekord oleme oma majas,” rääkis projektijuht Annika Kallasmaa.
90-aastase kooli vilistlased on aga Põltsamaale pidutsema oodatud 7. juunil 2008.
JAANIKA KRESSA
