Detsembri lõpus tõmmati Põltsamaal pidulikult joon alla mitmeid aastaid kestnud veemajandusprojektile.
Põltsamaa Varahalduse tegevdirektori Kuldar Kipperi sõnul algas projekt juba 2008. aasta 18. detsembril. Siis rahuldas sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Põltsamaa Varahalduse esimese vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks ning renoveerimiseks esitatud rahastamistaotluse. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamist ning rekonstrueerimist rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Mitme etapina tehtud töödeks eraldati nimetatud fondist raha 76 protsenti kogu projekti maksumusest.
Omaosalus tasuti kolme peale
Projekti kogumaksumuseks kujunes 7,6 miljonit eurot, millest ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 5,8 miljonit eurot. Omaosalus jagunes Põltsamaa linna, valla ja Põltsamaa Varahalduse vahel. Kõige suuremaks panustajaks omaosaluse tasumisel oli Põltsamaa linn, järgnesid Põltsamaa Varahaldus ning Põltsamaa vald. Väike osa trassidega seotud töödest tehti Põltsamaa valla linnaga piirneval territooriumil.
Kui varem pumbati vesi otse puurkaevust linna veetrassidesse, siis nüüd läbib puurkaevust võetud vesi kõigepealt veetöötlusseadmed ja liigub seejärel reservuaaridesse. Tänu reservuaaridele saab hoida veetorustikus vajalikku stabiilset rõhku, mida varem polnud võimalik teha.
Samuti rekonstrueeriti tööde käigus Lühikese tänava pumpla tehnoloogiline osa. Selles pumplas küll reservuaari ei ole, kuid sinna paigaldati uued veetöötluse seadmed. Lühikese tänava pumpla näol on tegemist toetava ehk täiendava pumplaga. Ka Põltsamaa linna biopuhastis tehti rekonstrueerimistöid, kus kõige olulisema täiendusena paigaldati biopuhasti juurde 1300-kuupmeetrine ühtlustusmahuti. Just nii suur on Põltsamaa linna ööpäevane reoveekogus. Biopuhasti juures parandati ka mudatöötlust, reovee aeratsiooni ja rajati uued setitid. Juba pikemat aega võib Põltsamaal ringi sõitmas näha moodsat survepesuautot, teenindusautosid ning hooldusbussi.
Trasse ehitas mitu firmat
Enamiku trasside ehitamise ja rekonstrueerimisega seotud töödest tegid Nordecon, Taskar ja Merko Infra. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamise ning rekonstrueerimise käigus firma Water Ser Ehitusjuhtimise OÜ pankrotistus, kuigi jõudis üsna palju plaanitud töödest ära teha.
Kuldar Kipper lausus tagantjärele tunnustavaid sõnu selles firmas töid juhtinud Kaspar Kõivu aadressil, kelle vastutulelikkus keerulistes pankrotitingimustes paljud asjaajamised kergemaks muutis. Eriti märkimisväärne oli teekatete taastamine keerulistes oludes 2011. aasta kevadel.
Kipperi sõnul tekkis korraks olukord, kus oleks tahtnud ühe osa Põltsamaa linnast lintidega piirata ja keelutsooniks muuta. Vajuma hakanud trasside kohad olid ohtlikud nii jalakäijatele kui sõidukitele.
Kui kahes Eesti linnas jäi trasside ehitamine firmade pankrotistumise tõttu terveks aastaks seisma, siis Põltsamaal sellist seisakuaega ei tekkinud ja 2011. aasta novembriks olid järjekordsed trasside ehitamise ning rekonstrueerimisega seotud tööd lõpetatud.
Marja tänav asfaldi alla kevadel
Kuldar Kipperi sõnul sattus tema varahalduse juhina olukorda, kus tuli leida balanss inimlike ootuste ja tööde teostamisega seotud bürokraatia vahel. Tööde eest vastutava inimesena tuli mõista nii inimeste ootusi ja soove kui täita kõiki bürokraatlikke reegleid. Kipperi sõnul tuli tal siis kannatlikult inimestele selgitada, miks ühe või teise töö tegemine aega võtab ja milliseid reegleid ning nõudeid neil täita tuleb. Kuid kõigile ootamatustele ja probleemidele vaatamata suudeti Põltsamaa vee- ja kanalisatsiooniprojektile tänavu novembrikuu keskel, vahetult enne esimese lume tulekut joon alla tõmmata.
Marja tänav jäi veel asfaltkatteta, see töö tuleb teha kevadel. Tänaseks on väga suur osa Põltsamaa linna vee- ja kanalisatsioonitorustikust uuendatud. Rekonstrueerida on jäänud veel 2,8 kilomeetri ulatuses veetorustikku ja kolm kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku. Samas ootab järge veel keeruline ala kesklinnas alates Kuperjanovi ja Kesk tänava ristmikust kuni EELK Põltsamaa koguduse pastoraadihooneni. Probleem on selles, et praegu kulgevad trassid läbi Põltsamaa kultuurikeskuse juures asuva looduskaitsealuse pargi. Kui seal trassidega midagi juhtub, siis on kaevetööde tegemine äärmiselt keeruline ja aeganõudev.
Vaja uusi settebasseine
Linna biopuhasti juures vajavad veel soojustamist abihooned. Samuti vajab seal lahendamist kütmiseprobleem. Praegu köetakse biopuhasti ruume elektriga, ehkki seal saaks soojaallikana ära kasutada reovee jääksoojuse. Tegelikult vajavad biopuhasti juures rekonstrueerimist ka settebasseinid, mis on ehitatud 1983. aastal. Praegu ei oska keegi täpselt öelda, kui kaua need veel vastu peavad. Nüüd peaks ära kasutama EL viimase finantsperioodi toetusraha ja settebasseinid uuendama, sest edaspidi tuleks see töö ära teha juba oma raha eest. Varahalduse tegevjuhi sõnul ei ole settebasseinide uuendamisel muud võimalust kui uus kompleks olemasolevate settebasseinide kõrvale välja ehitada. Selleks tööks kulub 1-1,5 aastat ja ruum selleks on biopuhasti territooriumil olemas. Tegelikult on Põltsamaal veel palju majapidamisi, kus tänaval kinnistu kohal on kanalisatsioonitrass olemas, aga hooneid sellega ühendatud ei ole. Päris palju on ka majapidamisi, mis on ühendatud kanalisatsioonitrassiga, aga mitte linna veetrassiga.
Põltsamaa Varahalduse tegevjuht tõdes, et vaatamata veel mõningatele tegemist vajavatele töödele, on väga suur osa vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud töödest teostatud ja kui eelpool nimetatud väiksemad tööd ka tehtud saaksid, võiks öelda, et selles valdkonnas on kohustused järeltulevate põlvede ees täidetud.
Mida Põltsamaal tehti
*Rajati ja rekonstrueeriti 27 kilomeetri ulatuses veetorustikku ning 29 kilomeetri ulatuses kanalisatsioonitorustikku
*Rajati kuus uut ülepumplat
*Rekonstrueeriti Põltsamaa jõe paremkalda peaülepumpla
*Rajati Lembitu tänavale veejaam koos veetöötlusseadmete ja reservuaaridega, mille mahutavus on 500 kuupmeetrit
*Trasside ehitamisega tegelesid Water Ser Ehitusjuhtimise OÜ, Nordecon AS, OÜ Taskar, AS Merko Infra, Wesico Project OÜ, Sinear OÜ
* Ehituslikku järelevalvet teostasid AS Telora-E ning Infragate Eesti AS
TOOMAS REINPÕLD
